Uus teenus ühendab igapäevase noorsootöö ja professionaalse psühholoogilise nõustamise, et muuta vaimse tervise abi noortele kättesaadavamaks neile tuttavas ja turvalises keskkonnas. Lisaks esmasele nõustamisele saab kliiniline psühholoog hinnata noore raskusi ja abivajadust ning aidata tal jõuda sobiva edasise abini.
Keila Noortekeskuse juhataja Kristiina Vähk peab oluliseks, et tuge saaksid nii noored kui ka nendega töötavad inimesed.
„Noored räägivad meile oma muredest, sest nad tunnevad ja usaldavad meid. Tahame neile toeks olla, aga vahel jääb meie teadmistest ja oskustest väheks. Siis on oluline, et meil oleks spetsialist, kellega koos mõelda, kuidas noort kõige paremini aidata.
Kui psühholoog on meie oma majas, saab tuttav noorsootöötaja aidata noorel esimese sammu teha. Ka töötaja ei pea keerulise olukorraga üksi jääma. Minu jaoks ongi oluline, et märkamisest jõuaksime abini ja noor ei jääks oma murega üksi.“
Psühholoogi teenus on noorele tasuta. Kohtumise sooviga saab noor pöörduda noortekeskuse noorsootöötaja poole, kes on tema esmane kontakt ning aitab psühholoogiga kohtumise kokku leppida.
Psühholoog: Noor ei pea ise teadma, millist abi ta vajab
Psühholoog Kadri Sepp näeb noortekeskuses töötamise suurima väärtusena abi kättesaadavust.
„Abi otsimine ei ole noore jaoks alati lihtne. Sageli ei teata, kelle poole pöörduda, ei osata oma raskusi sõnastada või kardetakse, mida abi otsimine endaga kaasa toob. Noor ei peagi teadma, mis tema raskuste taga on või millist abi ta vajab. Ta võib tulla lihtsalt sellepärast, et tal on raske, miski teeb muret või ta ei tea, kuidas oma olukorraga toime tulla.
Kliinilise psühholoogina saan aidata mõista noore raskuste olemust ja võimalikke põhjuseid ning selgitada välja, millist abi ta vajab. Selle põhjal saame koos noorega kavandada järgmised sammud. Mõnikord piisab esmasest nõustamisest või mõnest lühikesest kohtumisest, teinekord võib noor vajada psühhiaatri abi, spetsiifilisemat teraapiat või põhjalikumat psühholoogilist hindamist. Näiteks võivad raskuste taga olla seni märkamata neuroarengulised eripärad, mille mõistmine aitab leida noorele sobivamaid toetusviise.
Noortekeskuses pakutav teenus ei asenda diagnostikat, ravi ega psühhoteraapiat. Eesmärk on pakkuda esmast tuge ja aidata noorel jõuda talle vajaliku abini. Vajadusel ja noore nõusolekul saame kaasata ka noorsootöötaja või pereliikmed, et noorel oleks igapäevaelus olemas inimene, kes oskab teda toetada.“
Mõte sündis ühisest arutelust
Kliinilise psühholoogi kaasamise idee sai alguse Keila Noortekeskuse meeskonna kohtumisel linnapea Keiu Valge ja abilinnapea Anneli Pärliniga. Keskuse tööd ja arenguvajadusi arutades tõid noorsootöötajad esile, et noorte vaimse tervise mured on sagenenud ning keerulisemate juhtumite korral vajatakse senisest enam erialast tuge.
Arutelust kasvas välja mõte tuua psühholoogi teenus noortele lähemale ning pakkuda seda noortekeskuses kohapeal. Kuigi lahendus ei sündinud kohe, jäi idee kõlama ning tänaseks on see saanud teoks.
Keilas tegutseb maailma suurim eestikeelne kool, kus õpivad lisaks linna noortele ka ümbruskonna valdade lapsed ja noored. Paljude jaoks jätkub koolipäev noortekeskuses, mis on oluline kohtumis-, tegevus- ja ajaveetmiskoht. Keskust külastab iga päev keskmiselt 50 noort ning külmematel kuudel võib külastajate arv ulatuda sajani.
Noortekeskuse kaheksa noorsootöötajat pakuvad noortele igapäevaselt emotsionaalset tuge, märkavad nende muresid ning aitavad keerulistes olukordades lahendusi otsida. Samas vajavad nii noored kui ka noorsootöötajad teinekord professionaalset lisatuge, et mõista raskuste tegelikke põhjuseid ning leida kõige sobivam abi.
