Millal abi küsida?
lapsel on mure koolis või lasteaias;
lapsel on käitumis- või suhtlemisprobleeme;
lapsel on vaimse tervisega seotud mure;
lapsel on tervisega seotud mure;
perel on majanduslikke või muid raskusi;
vanemal on keeruline lapsega toime tulla;
vanemad ei jõua lapsega seotud küsimustes kokkuleppele;
laps ei tunne ennast kodus või mujal turvaliselt.
Kuidas abi saamise protsess toimub?
1. Võta ühendust laste heaolu spetsialistiga Laps, lapsevanem, spetsialist või muu inimene annab teada, et laps või pere vajab tuge.
2. Selgitame olukorda Laste heaolu spetsialist vestleb lapse ja/või vanemaga ning selgitab välja lapse ja pere vajadused.
3. Leiame sobiva lahenduse Vajadusel leitakse sobiv teenus, toetus või muu abivõimalus. Vajadusel kaasatakse koostöövõrgustik.
4. Hindame tulemust Vaadatakse koos, kas saadud abi on olnud piisav või on vaja täiendavat tuge.
Lapse õigused
olla ära kuulatud ja oma arvamust väljendada;
kasvada turvalises keskkonnas;
et tema huvid seatakse otsuste tegemisel esikohale;
saada vajalikku abi ja kaitset.
Lapse huvide kaitse
Laste heaolu spetsialistid
Laste heaolu spetsialisti poole võib pöörduda, kui tunned, et laps või pere vajab tuge. Spetsialist aitab olukorda mõista, leida sobivaid lahendusi ning vajadusel korraldada vajalike teenuste saamist. Laste heaolu spetsialist saab:
nõustada last ja lapsevanemat;
hinnata lapse abivajadust;
aidata leida sobivat teenust või muud tuge;
korraldada vajalike teenuste saamist;
teha koostööd kooli, lasteaia ja teiste spetsialistidega;
aidata leida lahendusi lapse ja pere keerulistele olukordadele;
seista lapse õiguste ja huvide eest.
Liina Kõiv
laste heaolu juhtivspetsialist
Erki Uus
laste heaolu spetsialist
Vastuvõtuaeg:
T 15.00-18.00; K 9.00-12.00
(soovitavalt eelregistreerimisega)
Vastuvõtuaeg:
T 15.00-18.00; K 9.00-12.00
(soovitavalt eelregistreerimisega)
Aita Müürsepp
laste heaolu spetsialist
Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel on teave abivajavast või hädaohus olevast lapsest, kohustus sellest teatada.
Abivajav laps
Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes. Abivajavaks lapseks loetakse ka last, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste inimeste heaolu.
Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.
Keila linna laste heaolu spetsialistide kontaktid
Lasteabi
telefon: 116 111
e-post: [email protected]
veeb: www.lasteabi.ee
telefon töötab 24/7
helistamine on tasuta ja anonüümne
kõned salvestatakse.
Lasteabi poole võib pöörduda, kui laps või pere vajab nõu, tuge või abi. Vajadusel tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga.
Hädaohus olev laps
Hädaohus olev laps on laps, kes viibib oma elu või tervist ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab tema enda või teiste inimeste elu või tervist. Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112.
Kadunud laps
telefon: 116 000
telefon töötab 24/7
helistamine on tasuta
Infoliin annab nõu, kuidas kadunud lapsega seotud olukorras tegutseda, ning pakub vajadusel kriisinõustamist ja emotsionaalset tuge. Abi saavad nii täiskasvanud, kelle laps on kaduma läinud, kui ka noored, kes on kodunt ära jooksnud või eksinud.
Lastemaja
telefon: 5854 5498
e-post: [email protected]
veeb: Lastemaja | Lasteabi
Lastemaja tegeleb seksuaalselt väärkoheldud või seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega laste juhtumitega. Lastemaja eesmärk on kaitsta lapse õigusi, taastada lapse heaolu ja turvatunne ning korraldada lapsele ja perele vajalik abi. Lastemaja meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ning abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud toimingud ning korraldab lapsele ja perele sobiva abi.
Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõigile abi vajavatele lastele Eestis.
Juhend: abivajavast lapsest teatamine
Loe lisaks: Lastekaitse Liit
Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada lapse heaolu ja õigused ning pakkuda talle turvalist ja arengut toetavat elukeskkonda. Teenuse eesmärk on võimaldada lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaseid elutingimusi ning toetada lapse arengut ja ettevalmistust iseseisvaks toimetulekuks täisealisena.
Millal asendushooldusteenust osutatakse?
Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena lapsele, kelle:
vanem on surnud;
vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud;
laps on vanemast eraldatud.
Asendushooldusteenust võib osutada ka lühiajaliselt vanema nõusolekul. Teenust võib osutada perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva.
Asendushooldusteenuse vormid
hooldusperes;
perekodus;
asenduskodus.
Loe lisaks:
Lapse õiguste konventsioon
Lasteombudsman
Eestkoste seatakse Keila linna lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema hooldusõigus ära võetud. Eestkoste võib olla vajalik ka juhul, kui laps on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Kuidas eestkostjaks saada?
Isik, kes soovib hakata alaealisele eestkostjaks, peab pöörduma eestkosteasutuse ehk Keila Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse poole. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Eestkoste seadmise otsustab kohus Keila Linnavalitsuse avalduse alusel. Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapsega seotud vaidlustes.
Eestkostja ülesanded
Eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks ning tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
Keila linna puudutavates lapsega seotud vaidlustes kaasab kohus Keila Linnavalitsuse eestkosteasutusena arvamuse andmiseks.
Arvamuse kujundamiseks suhtleb lastekaitsespetsialist lapse, tema vanemate ja teiste lapsele lähedaste inimestega. Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks teeb lastekaitsespetsialist koostööd ka teiste spetsialistidega, kes lapsega kokku puutuvad või on temaga varem kokku puutunud, näiteks lasteaia, kooli, meditsiiniasutuse ja politseiga.
Lapse arvamuse arvestamine
Lapse huvide väljaselgitamisel tuleb laps ära kuulata tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. Lapse arvamust võetakse huvide väljaselgitamisel arvesse, lähtudes tema vanusest ja arengutasemest.
Loe lisaks:
Perelepitusteenus
Vanema õigused ja kohustused perekonnaseaduses
Abiks lahkuminevatele vanematele
Ohvriabitöötaja pakub tuge, kui oled kannatanud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu.
Ohvriabist saad tuge ja nõustamist. Ohvriabitöötaja annab nõu ka siis, kui oled mures lähedase pärast või soovid spetsialistina inimest toetada.
Ohvriabi kontaktid
Ohvriabi 24/7 kriisitelefon: 116 006
Veebivestlus: palunabi.ee
Ohvriabi emotsionaalse toe telefon: 116 123
Vaimse tervise videonõustamisele registreerumine: noustamine.sotsiaalkindlustusamet.ee
Viimati uuendatud 05.10.2026
