Keila linnast
Keila on ligi 10,4 tuhande elanikuga linn Harjumaal, mis asub Tallinnast 25 km läänepool. Linna pindalast ligikaudu pool on asustatud, ülejäänu kaetud metsade, heinamaade ja soodega. Linna idapiir kulgeb mööda Keila jõge. Keilat läbivad olulised maantee- ja raudteeühendused Paldiskisse ja Lääne-Eestisse ning linn on Lääne-Harjumaa keskus. Arenenud ettevõtlus pakub rohkelt töökohti ning suuremad tööstusalad paiknevad linna servades.
Keila linn asub keskordoviitsiumi vanusega lubjakividel, tasase reljeefiga alal, merepinnast ca 30 m kõrgusel. Pinnakate on väga õhuke – 0-3m ja koosneb põhiliselt liivsavi-moreenist. Pinnakate on paksem Keila jõe orus ja ulatub 8-12,5m-ni (koosneb samuti liivsavi-moreenist). Linna lääneosas on vana paemurd, kus veel selle sajandi alguses murti lubjakivi. Paemurd on ka Keila lademe stratotüüp.
Linn saab oma põhilise joogi- ja tööstusvee kuuest kambrium-vendi veehorisondi puurkaevust, mille sügavused on 193-215m. Veehorisondi tarbevarud on 4700 m3/päevas, tegelik tarbimine on ca 3700 m3/päevas. Linna lõunaosas paiknevast kahest, 90m ja 72m sügavusest ordoviitsium-kambriumi põhjavee-horisondi puurkaevust saab oma vajaliku tootmisvee Keila Terko – üks suuremaid teravilja hoiustamise ja ümbertöötlemise ettevõtteid Eestis. Vastava veehorisondi veevarud on 1000 m3/päevas, tarbitakse ca 400-500 m3/päevas. Mudaaugu elurajoon saab samuti vett ordoviitsiumi- kambriumi veehorisondist (puurkaevu sügavus 88m).
Keilast lõunapoole jäävad suured turbamaardlad (Ohtu, Ääsmäe, Suure-Aru).
Rahvaarv: 10,291
Pindala: 11.25km²
3 lasteaeda
1 munitsipaal ja
1 erakool1 muusikakool
Keila linnapead, linnavanemad ja täitevkomitee esimehed läbi aegade
| Nimi | Ametinimetus | Ametiaeg |
| Johann Nikolai Tähe | linnavanem | 1. mai 1938 – 16. august 1940 |
| Madis Povel | linnavanema asetäitja | 16. august 1940 – 10. veebruar 1941 |
| Madis Povel | täitevkomitee esimees | 10. veebruar 1941 – 28. august 1941 |
| Gustav Kulp | linnavanema ajutine kohusetäitja | 28. august 1941 – 12. detsember 1941 |
| Otto Pärnsalu | linnapea | 12. detsember 1941 – 26. september 1944 |
Täitevkomitee esimehed
| Nimi | Ametiaeg |
| Jaan Lemberg | 26. september 1944 – 31. märts 1945 |
| Lembit Malva | 31. märts 1945 – 23. oktoober 1946 |
| Voldemar Elb | 23. oktoober 1946 – 24. august 1949 |
| Hilli Katai | 24. august 1949 – 6. jaanuar 1951 |
| Sirje Kimer | 6. jaanuar 1951 – 6. detsember 1951 |
| Mihkel Adra | 6. detsember 1951 – 9. märts 1953 |
| Vladimir Merbach | 9. märts 1953 – 11. märts 1955 |
| Anna Laur | 11. märts 1955 – 20. märts 1957 |
| Ivan (Juhan) Ipits | 20. märts 1957 – 29. märts 1963 |
| Ludmilla Kutnik | 29. märts 1963 – 1. juuli 1975 |
| Aino Kullo | 1. juuli 1975 – 30. juuni 1987 |
| Peeter Kõresaar | 30. juuni 1987 – 1. veebruar 1990 |
| Andres Pärt | 1. veebruar 1990 – 6. detsember 1990 |
| Nimi | Ametinimetus | Ametiaeg |
| Andres Pärt | linnapea | 6. detsember 1990 – 12. juuli 1994 |
| Sulev Jürgenson | aselinnapea linnapea kohustes | 12. juuli 1994 – 10. aprill 1995 |
| Leino Mägi | linnapea | 10. aprill 1995 – 21. märts 2003 |
| Tarvi Miilits | abilinnapea linnapea kohustes | 21. märts 2003 – 25. märts 2003 |
| Ago Kokser | linnapea | 25. märts 2003 – 4. aprill 2006 |
| Enno Fels | abilinnapea linnapea asendajana | 4. aprill 2006 – 25. aprill 2006 |
| Mati Õunloo | linnapea | 25. aprill – 26. september 2006 |
| Kaur Kaasik Aaslav | abilinnapea linnapea asendajana | 26. september 2006 – 3. oktoober 2006 |
| Tanel Mõistus | linnapea | 3. oktoober 2006 – 3. september 2012 |
| Enno Fels | linnapea | 4. september 2012 – 29. aprill 2025 |
| Anneli Pärlin | linnapea | 29. aprill 2025 – 19. mai 2025 |
| Maret Pärnamets | linnapea | 19. mai 2025 – 9.detsember.2025 |
| Keiu Valge | linnapea | 9.detsember 2025 – |
Keila ajalugu
Põhja-Eesti taanlased vallutasid Keila küla. Esimene kirjalik teade Keila (Keikŋl) kohta pärinebki taanlastelt, 1241.aasta Taani hindamisraamatust. XV-XVI sajandil oli kiriku juures asula paarikümne maja ja sajakonna elanikuga. Samal ajal rajati Liivi Ordu poolt jõesaarele (praegune Jõepark) ordulinnus, mille varemed avati arheoloogiliste kaevetöödega 1976. aastal.
1558. aastal alanud Liivimaa sõda mõjutas ka Keila saatust. Kirik rüüstati ja purustati veel samal aastal. 1560. aastal olid Vene väed taas Harjumaal rünnanud ja rüüstanud. Ordumõis põletati 1560. aastal. Alevi hävitasid poolakad Liivi sõja ajal 1567. aastal.
1695.–1697. aastal laastas Eestimaad suur näljahäda. Sellele järgnes Põhjasõda. Taas pidi Keila taluma Tallinna piiravaid vene vägesid, lisaks hakkas nii linnas kui piirajate seas levima katk.
1862
Martin Lutheri mälestussamba püstitamine
Elavnemine algas möödunud sajandi teisel poolel. Üheks esimeseks erutavaks kultuurisündmuseks sai rohkem kui kuue meetri kõrguse Martin Lutheri mälestussamba püstitamine kirikumõisa lähedale 1862. aastal. Sammas hävitati 1949.
1885
Esimene laulupidu
1885. aastal korraldati Keilas esimene laulupidu, kus osales 19 koori ja mille ühislaulmisi juhatas Kloogalt pärit Konstantin Türnpu.
1867
Vallakooli avamine
1867. aastal avati Keila lähedal Väljaotsa talus vallakool, mis tähistas pideva koolihariduse andmise algust.
Pöörde Keila arengusse tõi Tallinn-Paldiski raudtee rajamine 1870. aastal, mil järgemööda avasid oma ärisid kaupmehed ja ettevõtjad. 1896. aastal alustas tolleaegne mõisa omanik parun von Uexküll oma maast ehituskruntide müümist, seejärel ehitati mitmeid, tänapäeval muinsus-kaitselise väärtusega hooneid Jaama tänava piirkonda.
1905
Haapsalu raudteeharu
905. aastal valmis ka Haapsallu viiv raudteeharu. Sel ajal oli Keilas umbes 65 maja.
1925 - 30
Omavalitsus ja algkool
Keilast sai omavalitsusega alev 1925. aastal, elanike arvuga 950. 1930. aastal avati alevi ja valla ühisel ettevõtmisel Vabadussõja mälestusmärgina ehitatud uus algkoolihoone.
1.mail 1938. aastal nimetati Keila linnaseaduse alusel linnaks; linnapeaks sai endine alevivanem Johann Tähe. Keila oli siis väike, kena ja vaikne linn, mille rahu ei püsinud kaua, sest pärast nõukogude võimu kehtestamist, juuniküüditamist ja Teist Maailmasõda said nii linnaelanikud kui ka linn ise tugevalt kannatada.
Aastatel 1950-62 oli Keila samanimelise rajooni keskus ja arenes sestpeale kiiresti. Arengut soodustas veel 1958. aastal loodud elektrirongiühendus Tallinnaga. Samal ajal alustas Keilas tegevust väike kooperatiivne ehitusorganisatsioon (praegune AS Harju KEK) - üks olulisemaid linna arengu mõjutajaid pärastsõjaaegsel perioodil.
Viimati uuendatud 16.09.2026
