Elanikkonnakaitse

Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis võib:

• ohustab paljude inimeste elu või tervist;
• põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
• mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
• mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Hädaolukorra lahendamiseks võib olla vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire ja kooskõlastatud tegevus, tavapärasest erinev juhtimiskorraldus ning tavapärasest oluliselt suuremate inim- ja materiaalsete ressursside kaasamine.

Elanikkonnakaitse

Elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimesi kriiside ja hädaolukordade korral ning vähendada nende võimalikku mõju inimeste elule, tervisele ja heaolule.

Kriisiks valmistumine

Iga inimene, pere ja kogukond saab kriisideks valmistumisel palju ära teha.

Oluline on läbi mõelda:

• kuidas saada kriisiolukorras hakkama juhul, kui tavapärased teenused ei toimi;

• kuidas kaitsta enda ja oma lähedaste elu ning tervist;

• milliseid varusid ja vajalikke vahendeid kodus hoida;

• kuidas saada kriisi ajal infot;

• kuidas tegutseda juhul, kui side, elekter, veevarustus või muud tavapärased teenused on häiritud;

• kuidas aidata lähedasi, naabreid ja teisi abivajajaid.

Parimad lahendused sünnivad koostöös – rääkige kriisideks valmistumisest läbi oma pere, sõprade, naabrite ja kogukonnaga. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja lemmikloomade eest.

Juhiseid ja näpunäiteid sellest, kuidas kriisi korral toimida, leiab veebilehel www.kriis.ee Veebilehelt www.olevalmis.ee ning vastavast mobiilirakendusest leiab samuti praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda ja neis käituda.

Päästeameti käitumisjuhend kriisiolukordadeks

Avalikud varjumis- ja evakuatsioonikohad

Kriisiolukorras võib olla vajalik kasutada avalikke varjumiseks või evakuatsiooniks mõeldud kohti.

Ametlikud avalikud varjumiskohad:
1. Keskväljak 11, Linnavalituse kelder, mis on ühtlasi ka kriisiinfo keskus.
2. Paldiski mnt 17, Terviskeskuse kelder

Keila linna evakuatsioonikohad: 
1. Tervisekeskus, Paldiski mnt 17, Keila
2. Noortekeskus, Mäe 7, Keila
3. Keila Haigla, Pargi 30, Keila

Tähtsad kontaktid

Kriisiolukorras on oluline teada, millise asutuse poole erinevate probleemide korral pöörduda.

KEILA LINNA KRIISIKONTAKTID
Keila linna kriisikomisjon 
AS Keila Vesi – vee- ja kanalisatsioonivarustuse katkestus 17222
AS Utilitas – soojusvarustuse katkestus 6 107 107 
Elektrilevi – elektrikatkestused 1343 või MARU veeb
Teehoiu valvetelefon 5034187

RIIGI INFOTELEFONID
1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
116 006 – Ohvriabi kriisitelefon

Keila linna ülesanded kriisiolukorras

Keila linna ülesanne on tagada kohaliku omavalitsuse korraldada olevate elutähtsate teenuste toimimine ning toetada inimesi kriisiolukorras. Linn hoolitseb muu hulgas selle eest, et toimiksid:

• veevärk;

• kanalisatsioon;

• kaugküte;

• kohalike teede kasutamise võimalused.

Lisaks toetab linn inimesi erinevate sotsiaalteenuste kaudu.

Kriisiks valmistumine ei ole siiski ainult asutuste ülesanne. Iga inimese ja pere valmisolek aitab suurendada kogu kogukonna toimepidevust.