Eelarve ja majandusaasta aruanded

Keila linna jooksva aasta ja möödunud aastate eelarved, lisaeelarved, eelarve täitmine ning majandusaasta aruanded.

Keila linna 2026. aasta eelarve kogumaht on ligi 28,4 miljonit eurot.

Kohaliku omavalitsuse toimimise üheks aluseks on elanikkonna arvukus. Elanike arvust sõltub tulumaksu laekumine, mis on linnaeelarve peamine sissetulekuallikas ja millest rahastatakse:

  • koolide ja lasteaedade ülalpidamist ning huvitegevust;
  •  terviseradade ja spordiväljakute arendamist;
  • avalikke teenuseid, kergliiklusteid, parke, tänavavalgustust ja mänguväljakuid jpm;
  • korraldatakse kultuuri- ja spordiüritusi.

Põhitegevuse tulud
Keila linna 2026. aasta eelarves on põhitegevuse tulud 27,9 mln eurot. Tulude kasv võrreldes 2025. aastaga on 3,7% ehk 1,0 mln eurot.

Keila linna tuludest moodustavad enamuse maksutulud – 17,9 miljonit eurot, millest üksikisiku tulumaks moodustab 98% ehk 17,6 miljonit eurot, ülejäänud tulud laekuvad riiklikest toetustest, linnaasutuste omatuludest (kaupade ja teenuste müük) ning muudest tuludest.

Põhitegevuse kulud
Keila linna 2026. aasta eelarves on põhitegevuse kulud 26,2 mln eurot, mis on 5,8% ehk 1,4 mln eurot rohkem võrreldes 2025. aastaga.

Kulud jagunevad artiklite lõikes:

  • tööjõukulud 58,8% ehk 15,4 miljonit eurot;
  • majandamiskulud 33,8% ehk 8,9 miljonit eurot, millest suurema osa moodustavad lasteaedade ja koolide tegevuskulud, linnaasutuste kinnistute, hoonete, ruumide ja rajatiste haldamis- ja ülalpidamiskulud;
  • toetused 7,1% ehk 1,9 miljonit eurot, millest sotsiaaltoetused 71,1% ja muud tegevus ja projektitoetused 28,9%;
  • muud kulud 0,3% ehk 87,8 tuhat eurot.

Keila linn panustab 16,8 miljonit eurot ehk 64,2% hariduse valdkonda. Siia kuuluvad alushariduse, üldhariduse ja huvihariduse kulud. Riik katab nimetatud valdkonna kuludest 6,8 miljonit eurot.

Vaba aja, huvitegevuse ja kultuuri valdkonda panustame 3,2 miljonit eurot. Siia kuuluvad noorte spordi- ja huvitegevuse toetamine ligi 1 023 Keila linna lapsele. Valdkonda kuuluvad ka Keila linna hallatavate asutuste: Keila Kultuurikeskuse, Harju Maakonnaraamatukogu, Harjumaa Muuseumi ja Keila Noortekeskuse tegevuskulud.

Sotsiaalse kaitse valdkonda suuname 3,0 miljonit eurot. Kulud jagunevad linna sotsiaalosakonna makstavateks toetusteks ja teenusteks ning Keila Sotsiaalkeskuse tegevuskuludeks.

Sotsiaalhoolekande teenuste pakkumisel lähtume inimese iseseisva toimetuleku toetamisest, sotsiaalsete probleemide tekkimise ja süvenemise ennetamisest üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

Investeerimistegevus
2026. aastal on investeeringuid kavandatud ligikaudu 1,8 miljoni euro ulatuses. Suurimad investeeringud suuname haridusvaldkonda - Pargi tänava koolihoone osalise lammutuse ja uue korpuse ehituseks. Keila kooli Pargimaja keskse korpuse arhitektuurivõistluse võitis ideekavand märgusõnaga „Jumikas“, mille esitas molumba osaühing. 2026. aastal on plaanis uue korpuse projekteerimine, ehitushanke läbiviimine ja vana hooneosa lammutustööd. Samuti on plaanis Keila Terviseradade jalgpalliväljakute valgustuse vahetus.

Finantseerimistegevus
2026. aasta alguse seisuga on Keila linnal olemasolev laenukohustus 13,19 miljonit eurot. Linna laenukohustuste teenindamise kuludeks on 2026. aastal:

  • põhiosa tagasimaksed 1,09 miljonit eurot;
  • intressikulud 367 tuhat eurot.

Keila linna 2025. aasta eelarve kogumaht on ligi 26,3 miljonit eurot.

Põhitegevuse tulud
Keila linna 2025. aasta eelarves on põhitegevuse tulud 25,6 mln eurot. Tulude kasv võrreldes 2024. aasta eelarvega on 1,7% ehk 427 tuhat eurot.

Keila linna tuludest moodustavad enamuse maksulaekumised - 16,8 miljonit eurot, millest  üksikisiku tulumaks moodustab 98% ehk 16,5 miljonit eurot. Tulumaksu laekumise kasvuks  prognoosime 597 tuhat eurot ehk 3,7% enam kui eelmisel aastal. Üksikisiku tulumaks on linnaeelarve peamine sissetulekuallikas ja sellest sõltub võimekus arendada elanikele suunatud  avalikke teenuseid ning investeerida linnakeskkonda.

Põhitegevuse kulud
Keila linna 2025. aasta eelarves on põhitegevuse kulud 25,0 mln eurot, mis on 2,0% ehk 481 tuhat eurot enam võrreldes 2024. aasta eelarvega.

Kulud jagunevad artiklite lõikes:

  • tööjõukulud 56,7% ehk 14,1 miljonit eurot;
  • majandamiskulud 35,8% ehk 8,9 miljonit eurot, millest suurema osa moodustavad kinnistute, hoonete, ruumide ja rajatiste haldamis- ja majandamiskulud;
  • toetused 7,2% ehk 1,8 miljonit eurot, millest sotsiaaltoetused 68,3% ja muud toetused 31,7%;
  • muud kulud 0,3% ehk 68 tuhat eurot.

Keila linn panustab 16,2 miljonit eurot ehk 65,0% hariduse valdkonda. Siia kuuluvad alushariduse, üldhariduse ja huvihariduse kulud. Riik katab nimetatud valdkonna kuludest 5,8 miljonit eurot.

Vaba aja, huvitegevuse ja kultuuri valdkonda panustame 2,9 miljonit eurot, millest 0,6 miljonit  katab riik. Siia kuuluvad noorte spordi- ja huvitegevuse toetamine ligi 1 100 Keila linna lapsele. Valdkonda kuuluvad ka Keila linna hallatavate asutuste: Keila Kultuurikeskuse, Harju  Maakonnaraamatukogu, Harjumaa Muuseumi ja Keila Noortekeskuse tegevuskulud.

Sotsiaalse kaitse valdkonda suuname 2,8 miljonit eurot, millest 0,3 miljonit katab riik. Kulud  jagunevad linna sotsiaalosakonna makstavateks toetusteks ja teenusteks – kokku ligi 1,1 miljonit  eurot ning Keila Sotsiaalkeskuse tegevuskuludeks.

Sotsiaalhoolekande teenuste pakkumisel lähtume inimese iseseisva toimetuleku toetamisest,  sotsiaalsete probleemide tekkimise ja süvenemise ennetamisest üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

Investeerimistegevus
2025. aastal on investeeringuid kavandatud ligikaudu 938 tuhande euro ulatuses. Suurimad investeeringud teeme linnatänavate ja -teede taristusse – uue ilme saab Tallinna mnt  ning projekteeritakse Põhja tänav. Haridusvaldkonnas on algamas mitmeaastane projekt Pargi tänava koolihoone osalise lammutuse ja uue hoone(osa) ehituseks. Selleks kuulutame kevadel välja arhitektuurikonkursi koolihoone projekti tarvis.

Finantseerimistegevus
2025. aasta alguse seisuga on Keila linnal olemasolev laenukohustus summas 9,99 miljonit eurot. Linna laenukohustuste teenindamise kuludeks on 2026. aastal:

  • põhiosa tagasimaksed 762 tuhat eurot;
  • intressikulud 368 tuhat eurot.

Keila linna 2024. aasta eelarve kogumaht on ligi 26,0 miljonit eurot.

Põhitegevuse tulud
Keila linna 2024. aasta eelarves on põhitegevuse tulud 24,8 mln eurot.

Keila linna tuludest moodustavad enamuse maksulaekumised 16,1 miljonit eurot, sh üksikisiku tulumaks 15,9 miljonit eurot. Üksikisiku tulumaks on linna eelarve peamine sissetulekuallikas ja sellest sõltub omavalitsuse võimekus arendada elanikele suunatud avalikke teenuseid ning investeerida linnakeskkonda. Saadavate toetuste osakaal eelarve tuludest on 28%. Toetuste summast 5,8 miljonit eurot moodustab toetus riigilt kooli hariduskulude katmiseks ja 0,6 miljonit eurot laekub riigilt raamatukogu ja muuseumi tegevustoetuseks. 

Kaupade ja teenuste müügituludena kajastatakse tulud alushariduse, üldhariduse ja huvihariduse teenuste eest teistelt omavalitsustelt ning lasteaedade ja muusikakooli lapsevanemate osalused. Siin sisalduvad linna üüritulud, samuti tulud hallatavate asutuste teenuste eest.

Põhitegevuse kulud
Keila linna 2024. aasta eelarves on põhitegevuse kulud 23,8 mln eurot. Keila linn panustab tegevuskuludest 15,7 miljonit eurot ehk 66% hariduse valdkonda. Siia kuuluvad alushariduse, üldhariduse ja huvihariduse kulud. Riik katab nimetatud valdkonna kuludest 5,8 miljonit eurot.

Vaba aeg ja kultuuri valdkonda suunatakse ligi 2,7 miljonit eurot, millest 0,6 miljonit katab riik. Siia kuuluvad noorte spordi- ja huvitegevuse toetamine ligi 1 100 Keila linna lapsele kui ka sportmängude esindusvõistkonna toetamine. Valdkonda kuuluvad ka Keila linna hallatavate asutuste Keila Kultuurikeskuse, Harju Maakonnaraamatukogu, Harjumaa Muuseumi ja Keila Noortekeskuse tegevuskulud. 

Sotsiaalse kaitse valdkonda kuulub 2,6 miljonit põhitegevuse kuludest, millest 0,4 miljonit katab riik. Kulud jagunevad linna sotsiaalosakonna poolt pakutavatele erinevatele toetustele ja teenustele ligi 1,1 miljonit eurot ning Keila Sotsiaalkeskuse tegevuskuludeks (sh sotsiaaltransport, koduhooldus, isikuhooldus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus ja päevahoiuteenus eakatele ja erivajadusega inimestele ning lastega peredele). 

Üldiste valitsussektori teenuste alla kuuluvad linnavalitsuse ja volikogu tegevuskulud ning reservfond. 

Majanduse ja keskkonnakaitse valdkonda kuuluvad teede ja tänavate korrashoid ning haljasalade hooldus, jäätmekäitlus, ühistranspordikorraldus ja planeeringud.

Investeerimistegevus
2024. aastal on investeeringuid kavandatud ligikaudu 1,7 miljoni euro ulatuses. Prioriteetsemad investeeringud:

  • Investeeringutest valmib sel aastal uus lauluväljak ja selle lähiümbrus, millele kaasati toetuse vahendeid 2023-2024 aastatel Riigi Tugiteenuste Keskuselt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt kokku 1,34 miljonit eurot. 
  • Sügisel avatakse Keila terviseradadel kõikidele külastajatele teenindushoone, mille ehitust rahastas Keila linn 300 tuhande euroga ja Kultuuriministeerium 500 tuhande euroga. 
  • Planeeritakse erinevaid linnateede ja -tänavate remondi- ja rekonstrueerimise töid (nt Keskväljak, Tallinna mnt ja Põhja tn).

Finantseerimistegevus
2024. aasta alguse seisuga on Keila linnal olemasolev laenukohustus 8,73 miljonit eurot, millest 658 tuhat eurot kuulub tasumisele 2024. aastal.

Keila linna 2023. aasta eelarve kogumaht on ligi 28,7 miljonit eurot.

Põhitegevuse tulud
2023. aasta eelarves on planeeritud tulud 23,1 miljonit eurot. See on 1,4 miljonit eurot ehk 6,4% rohkem kui 2022. aasta eelarve täitmine.

  • Eelarve tuludest 61,9% ehk 14,3 miljonit eurot moodustab tulumaks (võrreldes eelmise aastaga +7,7%);
  • Kaupade ja teenuste müügist kogutakse eelarvesse 7,4% ehk 1,7 miljonit eurot (võrreldes eelmise aastaga +4,2%);
  • Saadud toetused moodustavad eelarve tuludest 30,0%, ulatudes 6,9 miljoni euroni (võrreldes eelmise aastaga +5,5%). Kasv on seotud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õpetajate alampalga tõusuga 1749 euroni;
  • Maamaks, reklaamimaks ja muud tulud moodustavad eelarve tuludest 0,8% ehk 0,2 miljonit eurot (sh 150 tuhat eurot maamaksu laekumisest).

Põhitegevuse kulud
2023. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse kulud 23,1 miljonit eurot. See on 2,5 miljonit eurot ehk 12,4% enam kui 2022. aasta eelarve täitmine.

Põhitegevuse kulud jaotuvad alljärgnevate valdkondade vahel järgmiselt:

  • Haridusvaldkonnale on planeeritud 64,9% ehk 15,0 miljonit eurot (+16,4%), millest personalikulud moodustavad 9,7 miljonit eurot (+22,8%) ja majandamiskulud 5,1 miljonit eurot (+4,0%);
  • Vabaaja ja kultuuri valdkonnale on planeeritud 12,2% ehk 2,8 miljonit eurot (+10,0%);
  • Sotsiaalvaldkonnale on planeeritud 10,7% ehk 2,5 miljonit eurot (+13,1%), sh 1,2 miljonit eurot Keila Sotsiaalkeskusele;
  • Üldistele valitsemissektori teenustele on planeeritud kulutusi 6,3% ehk 1,5 miljonit eurot (+8,9%);
  • Majandusvaldkonnale on planeeritud 2,4% ehk 0,6 miljonit eurot (-6,6%);
  • Keskkonnakaitsele sh linna avalike alade puhastusele ja korrashoiuks on planeeritud 2,4% ehk 0,6 miljonit eurot (-19,7%);
  • Elamu- ja kommunaalmajandusele on planeeritud 1,1% ehk 0,3 miljonit eurot (-1,5%).

Majandamis- ja personalikulud tervikuna moodustavad 94,2% ehk 21,8 miljonit eurot, kasv 13,1%. Antavad toetused moodustavad 5,6% ehk 1,3 miljonit eurot, vähenedes 0,8%.

Investeerimistegevus
2023. aasta eelarves on planeeritud investeeringukulusid 5,6 miljonit eurot.

Investeeringud koosnevad:

  • Põhivara soetusest 5,2 miljonit eurot
    • Suurimad investeeringuobjektid on:
      • Lauluväljaku ja ümbritseva ala rajamine 4,9 miljonit eurot;
      • Linna tänavate renoveerimine 0,3 miljonit eurot (sh Luha tn kergliiklustee 193 tuhat eurot);
  • Saadud sihtfinantseerimise tulud põhivara soetuseks 1,3 miljonit eurot;
  • Antud sihtfinantseerimine 56 tuhat eurot;
  • Intressikulud 320 tuhat eurot (pangalaenu intressimaksed 2023. aastal).

Finantseerimistegevus
1. jaanuari 2023. aasta seisuga on Keila linnal finantskohustus summas 7,1 miljonit eurot, millest 390 tuhat eurot kuulub tasumisele 2023. aastal.

Investeeringute ellu viimiseks võetakse 3,9 miljonit eurot laenu, mis suurendab linna netovõlakoormust (kohustused miinus likviidne vara) 41%-le põhitegevuse tuludest ehk 10,6 miljoni euroni.

Keila linna 2022. aasta eelarve kogumaht on ligi 22,2 miljonit eurot.

Põhitegevuse tulud
2022. aasta eelarves on planeeritud tulud 19,8 miljonit eurot. See on 2,9% rohkem kui 2021. aastal:

  • Eelarve tuludest 64,06% ehk 12,7 miljonit moodustab tulumaks (planeeritakse 7% kasvu võrreldes 2021. aastaga). Maamaks, reklaamimaks ja muud tulud moodustavad eelarve tuludest 0,99% ehk 197,2 tuhat eurot (sh 160 tuhat eurot maamaksu laekumisest).
  • Kaupade ja teenuste müügist kogutakse eelarvesse 7,6% ehk 1,5 miljonit eurot.
  • Tulud haridusalasest majandustegevusest on kavandatud summas 1 039 189 eurot.
  • Tulud kultuuriasutuste majandustegevusest vähenesid võrreldes 2021. aastaga 70,00%, mis on tingitud eelkõige Harju Maakonnaraamatukogu arvestuspõhimõtete muudatusest, mille tulemusel valla raamatute vahendamine ei kajastata alates 2022. aastast eelarve tuludes ja kuludes. Kultuuriasutuste majandustegevuse tulusid on 2022. aastasse planeeritud summas 41 550 eurot.
  • Tulud sotsiaalabiasutuse majandustegevusest on kavandatud summas 287 000 eurot.
  • Laekumised riigilõivudest on planeeritud summas 12 000 eurot, mis sisaldab laekumisi ehitusloa ja kasutusloa väljastamisest.
  • Üüri ja renditulude laekumised on planeeritud summas 127 200 eurot.
  • Saadud toetused moodustavad eelarve tuludest 27,34%, ulatudes 5,4 miljoni euroni (võrreldes eelmise aastaga väheneb -4,3%). Langus tuleneb eelkõige riigi poolt 2021. aastal eraldatud täiendavatest toetusfondi vahenditest COVID-19 pandeemiast tingitud mõjude stabiliseerimiseks; 2022. aasta eelarves prognoositakse toetusfondi tuludeks 4,7 miljonit eurot ja ülejäänud toetuste tuludeks 0,7 miljonit eurot.
  • Muud tulud on 2022. aastaks planeeritud 27 200 eurot, sh 21 000 eurot vee erikasutusest ja 5 000 eurot laekumisi Harjumaa Muuseumi kaupade müügituludest ning 1 200 eurot tulusid eeldatavate trahvide laekumistest.

Põhitegevuse kulud
2022. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse kulud 19,1 miljonit eurot. See on 509,7 tuhat eurot ehk 2,7% enam kui 2021. aasta eelarves.

Põhitegevuse kulud jaotuvad peamiselt alljärgnevate valdkondade vahel järgmiselt:

  • Haridusele on eelarvestatud 64,4% ehk 12 294 tuhat eurot, millest personalikulud moodustavad 7 755 tuhat eurot;
  • Vabaaja ja kultuuri valdkonnale planeeritud vahendeid 12,3% ehk 2 335 tuhat eurot;
  • Sotsiaalvaldkonnale kulude eelarve moodustab 9,6% ehk 1 837 tuhat eurot, s.h. 1 138 tuhat eurot Keila Sotsiaalkeskusele;
  • Üldistele valitsemissektori teenustele on planeeritud kulutusi 6,8% ehk 1 293 tuhat eurot;
  • Majandusvaldkonnale 2,8% ehk 535 tuhat eurot;
  • Keskkonnakaitsele sh linna avalike alade puhastusele ja korrashoiuks on kavandatud 2,9% ehk 562 tuhat eurot;
  • Elamu- ja kommunaalmajandusele 1,2% ehk 232 tuhat eurot.

Majandamis- ja personalikulud tervikuna moodustavad 95,5% ehk 18,2 miljonit eurot, kasvades 3,6%. Antavad toetused moodustavad 4,5% ehk 0,9 miljonit eurot, mis on 0,1 miljonit eurot vähem kui 2021.a. eelarve.

Investeerimistegevus
2022. aasta eelarves on planeeritud investeeringukulusid 2 128,8 tuhat eurot. Investeeringud koosnevad:

  • Sihtfinantseerimise tuludest põhivara soetuseks 1,0 miljonit eurot
  • Põhivara soetus 2 915,8 tuhat eurot sh suurimad investeeringuobjektid on:
    • Lauluväljaku ehitamine 2,0 miljonit eurot (sellest 500,0 tuhat eurot toetuse arvelt).
    • Projekt Üleujutusriskide maandamine Keila linnas 600,0 tuhat eurot (sellest 500,0 tuhat eurot toetuse arvelt).
    • Keila linna tänavate renoveerimine 160,0 tuhat eurot.
    • Keila Sotsiaalkeskuse uute transpordivahendite soetamine 60,0 tuhat eurot.
    • Keila jõe promenaadi rajamine aktiivseks tegevusalaks (kalastus, taliujumine, matkakeskus) 50,0 tuhat eurot.
  • Sihtfinantseerimise kuludest 104,2 tuhat eurot, mis on mõeldud Tuula teele rajatava kergliiklustunneli ehitamise rahastamiseks.
  • Finantskulud 72,8 tuhat eurot (võetud pangalaenu intressimaksed 2022. aastal)

Finantseerimistegevus
1.jaanuari 2022. aasta seisuga on Keila linnal finantskohustus summas 7,56 miljonit eurot, millest 458,9 tuhat eurot kuulub tasumisele 2022. aastal.

Eelarve puudujäägi katmiseks on 2022. aastasse planeeritud uue pangalaenu võtmine summas 2,06 miljonit eurot. Laenu kasutatakse põhivara soetuseks.

Viimati uuendatud 17.11.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?