Sünni registreerimise avalduse saab esitada e-rahvastikuregistris või endale sobivas maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses kohapeal. Harjumaal tegeleb sünni registreerimisega Tallinna Perekonnaseisuamet. Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja ühe kuu jooksul pärast lapse sündi.
Sünnitõendi saamine
Kui vanem on esitanud sünni registreerimise avalduse e-rahvastikuregistris ja soovib esmast sünnitõendit paberkandjal, saab selle kätte elukohajärgsest maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusest. Harjumaal saab sünnitõendi kätte Tallinna Perekonnaseisuametist.
Tallinna Perekonnaseisuameti infotelefon: 645 7480
Kui sünni registreerimine ühe kuu jooksul ei ole võimalik
Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, tuleb sellest teatada sünni registreerimisega tegelevale perekonnaseisuasutusele. Harjumaal tuleb ühendust võtta Tallinna Perekonnaseisuametiga. Sünni registreerimise tähtaega saab mõjuval põhjusel pikendada ühe kuu võrra.
Millal registreeritakse sünd Eestis?
Eestis registreeritakse lapse sünd, kui:
laps on sündinud Eestis;
lapse vanem elab Eestis või
lapse vanemad on Eesti kodanikud.
Oluline teada
Lapse elukoha aadressina kantakse sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse automaatselt ema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress.
Lapse sünni registreerimine
Lapse sünni registreerimine e-rahvastikuregistris
Lapse sünni saab registreerida e-rahvastikuregistri kaudu. E-teenust saavad kasutada nii abielus kui ka mitteabielus olevad vanemad ning üksikvanem juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja (näiteks haigla) on edastanud lapse meditsiinilise sünnitõendi andmed rahvastikuregistrile.
Millal ei saa lapse sündi e-rahvastikuregistri kaudu registreerida?
Sünni registreerimiseks tuleb avaldus esitada isiklikult maakonnakeskuse perekonnaseisuasutuses, kui:
sünni registreerija on alaealine või piiratud teovõimega isik;
lapse ema on abielus, kuid ema abikaasa ei ole lapse isa;
ema abielu lahutamisest on lapse sünni ajaks möödunud vähem kui 300 päeva;
lapse ema on abielus naisega;
lapse põlvnemine tuleneb mehe nõusolekust naise kunstlikuks viljastamiseks anonüümse doonori või mittepartnerist doonori seemnerakkudega või partnerannetajana.
Lapsele nime andmine
Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel.
Eesnimi
Lapsele võib anda kuni kolm lahku kirjutatud eesnime või kaks sidekriipsuga seotud eesnime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Enne lapse sünni registreerimist saab e-rahvastikuregistris kontrollida, kas valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Kui tegemist on tavapärase eesnimega, saab vastuse e-rahvastikuregistris kiiresti. Muul juhul saadetakse eesnimi hindamiseks perekonnaseisuametnikule ning vastusega saab tutvuda mõne päeva pärast e-rahvastikuregistri töölaual.
Perekonnanimi
Lapsele võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ühe vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikutele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa üldjuhul anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime.
Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui:
vanem on omandanud selle perekonnanime sünniga;
mõlemad vanemad või ainus vanem kannavad topeltnime;
lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.
Viimati uuendatud 02.10.2026
