« Tagasi

Keila Linnavolikogu 43. istung

Keila Linnavolikogu 43. istung toimus teisipäeval, 25. mail 2021.a kell 18.00 Keila Linnavalitsuse saalis.

 

Päevakorras:

1.            Linnapea aruanne

2. Keila linna konsolideerimisgrupi 2020. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Keila Linnavolikogu kinnitas Keila linna konsolideerimisgrupi 2020. aasta majandusaasta aruanne. Audiitorfirma Grant Thornton Baltic OÜ vandeaudiitori arvamuse kohaselt kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust, konsolideeritud rahavoogusid ja konsolideeriva üksuse eelarve täitmist kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. 2020.aasta planeeritud eraisiku tulumaksu laekumine oli 11,3 miljonit eurot,  laekus 11,4 miljonit.

 

3. „Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032" eelnõu heakskiitmine ja avalikustamine.

Keila Linnavolikogu kiitis heaks „Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032" ning suunas see avalikule väljapanekule 26.05. kuni 26.06.2021 linnakantseleis ja Keila linna veebilehel. Igaühel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid, kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile klv@keila.ee  või paberkandjal allkirjastatuna aadressile Keskväljak 11, Keila linn. Volikogu otsustas korraldada 28.06.2021 algusega kell 18.00 Keila linnavalitsuse saalis kava avalik arutelu, juhul kui avaliku väljapaneku kestel esitati kirjalikke ettepanekuid.

Keila linna ühisveevärgis, mida haldab AS Keila Vesi, on ühtses süsteemis 7 puurkaevu, millest normaalolukorras on töös ainult Ehitajate tee piirkonna viis puurkaevu. Veetöötlusjaam asub Ehitajate teel 1999. aastal põhjalikult renoveeritud hoones. Samas hoones paiknevad ka II astme pumpla, AS Keila Vesi dispetšerpunkt ja kontoriruumid. Veetöötlus koosneb aereerimisest ning seejärel liivasurvefiltritest, kus eemaldatakse veest raua ja mangaani komponendid. Koos aereerimisega väheneb ka agressiivse CO2 osa. Protsess on täielikult automatiseeritud ja süsteem anti käiku aastal 2003. Veetöötlusjaam on projekteeritud võimsusele 2000 m3/d ja tagab linna praeguse ja ka perspektiivse vajaduse. 2019-al oli võrku suunatud vee kogus keskmiselt 1242 m3 /d ja 2020a-l 1300 m3/d.  Viimase kolme aastaga on toimunud keskmine tarbimise kasv ~100m3/d ehk ~7%, kuid sellele eelnenud ~10 aastat on veekogused olnud sarnased. Linna veevärgiga tegeleva AS Keila Vesi teenindada on kokku 55km veetorustikku, mis sisaldab ka Lääne-Harju valla territooriumil olevat veevärki ~5km.  Vanema malmist veevõrgu vanus on ~35...45 aastat kogupikkkusega ~4km ning nende üldine seisukord on halb, mis on nende avariide tõttu peamine lekkevee põhjustaja. Oluline osa veekadudest on tingitud lõhedest paepinnases, kuhu lekkevesi kaob maapinnale jälgi jätmata.  Linna ühisveevärk on üldiselt heas seisukorras. Probleemiks on veel rekonstrueerimata veetorustikud (kokku ~4km), kus esineb endiselt suhteliselt palju lekkeid. Samuti on vanema veevõrgu sõlmed (hüdrandid, siibrid) halvas seisukorras ja ei võimalda kogu veevõrku optimaalselt opereerida. Linna veevärk on sisuliselt välja ehitatud ja edasi tuleb tegeleda eelkõige veevärgi töö optimeerimise ja torustike renoveerimisega.

Ühiskanalisatsiooniga on varustatud kogu Keila linna tiheasustusala. Süsteem koosneb torustikest, pumplatest ja reoveepuhastist. AS Keila Vesi teenindada on kokku ~56 km kanalisatsioonitorustikku, mis sisaldab ka Lääne-Harju valla territooriumil olevat torustikku ~6km. Vanema rekonstrueerimist vajava torustiku pikkus on~4km. AS Keila Vesi hallata on kokku 29 kanalisatsiooni pumplat, millest kolm paiknevad Keila vallas Tammermaa elamupiirkonnas ja üks Harku vallas (Circle-K). Pumplatest 19 on ühendatud kaugvalvesse. Analoogiliselt ühisveevärgiga on ka ühiskanalisatsioon rajatud kogu Keila linna olemasolevale tiheasustuspiirkonnale. Puudu on mõnede üksikute kinnistute ühendustorustikud tänavatorustikust. Kanalisatsioonisüsteemis ei ole ette näha olulisi muutusi.

Reovee peapumpla rajati reoveepuhasti territooriumile 2003. aastal pärast uue reoveepuhasti ehitust. Pumpla on varustatud kolme pumbaga, võre ja vooluhulga mõõtjaga. Vahetult pumpla kõrval paikneb purgla mahuga 50 m3, mille reoveed on võimalik juhtida kas isevoolselt või pumbates peapumplasse. Keila linna uus reoveepuhasti rajati 2001. aastal, 2011.aastal rekonstrueeriti/täiendati osaliselt puhasti süsteeme ja rajati puhastile reoveesette trummelkomposter. 2019.aastal oli müüdud reovee kogus keskmiselt 1312m3/d ja heitvee kogus 2012m3/d ehk ballastvee osakaal oli 35%.  Oma kanalisatsioonisüsteem on jäänud veel Keila tööstuspargi (Harju KEK-i) territooriumil olev AS Entek-i süsteem, mis suunab reoveed linna ühiskanalisatsiooni. Suur osa linna veemajandusse planeeritavatest investeeringutest kuulub reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmete uuendamisele, mis on vajalik, et tagada puhasti senine hea puhastusaste. Täiendava investeeringuna on ette nähtud Päikesepargi rajamine reoveepuhasti territooriumile, mille esmane eesmärk on reoveepuhasti elektrikulude oluline vähendamine.

AS Keila Vesi hallata on kokku ~15km sademeveetorustikku ja sademevee puhastustiik Piiri tn /Paldiski mnt ristmiku piirkonnas. Sademeveekanalisatsioon on rajatud peamiselt põhjarajooni korrusmajade piirkonnas, Harju KEK-i tööstuspiirkonnas ja lõunarajoonis Tööstuse ja Jõe tänava piirkonnas.

 

4. Volituse andmine koolieelse eralapsehoiu kohatasu omaosaluse hüvitamiseks

Keila Linnavolikogu andis Keila Linnavalitsusele nõusolek hüvitada 1,5- kuni 3-aastase lapse kohatasu omaosalus eralapsehoiuteenuse mittekasutamisel 12. aprillist kuni 30. aprillini 2021(k.a.) maksimaalselt 70 euro ulatuses kalendrikuu kohta, kusjuures teenuse mittekasutamisel on kohatasu omaosalus 0 eurot ning teenuse kasutamisel arvestatakse kohatasu omaosaluse suurus proportsionaalselt kohalkäidud päevade järgi.

 

5. Keila linna tunnustusavalduste andmise korra muutmine

Keila Linnavolikogu muutis oma 29. novembri 2016 määrust „Keila linna tunnustusavalduste andmise kord". Seni kehtinud määruse kohaselt  pidi linnavalitsuse esitama oma ettepanekud Keila linna teenetemärgi kohta ja talle tähtajaks saabunud nõuetekohaselt vormistatud avaldused linnavolikogule hiljemalt 1. aprilliks. Piirav kindel kuupäev  Keila linna teenetemärgi avalduste ja ettepanekute esitamisel volikogule võib olla takistuseks vääriliste kandidaatide tunnustamisel, mistõttu see säte võiks olla paindlikum, sestap jäeti tähtaeg uuest redaktsioonist välja.

Seni kehtinud kohaselt Keila linna teenetemärgi korraline andmine toimub üks kord aastas Keila linna aastapäeva pidulikul üritusel, mis on tänases piirangute olukorras ebamõistlik säte ning võiks samuti olla paindlikum. Uue sõnastuse järgi toimub Keila linna teenetemärgi andmine Keila linna aastapäeva pidulikul üritusel või muul piisavalt väärikal moel selleks sobival ajal ning kohas.

Linnavolikogu otsustas tõsta aasta kultuuripreemia suurust. Seni jagunes kõigi preemia saajate vahel 3000 euro. Vastavalt ettepanekule kehtestati kultuuripreemia suuruseks 3000 eurot ühe kultuuripreemia saaja kohta.