« Tagasi

9.nädal 2021

 

Esmaspäev, 1.märts:

Linnavalitsus ootab kuni 22.märtsini (kaasa arvatud) ettepanekuid Keila linna Teenetemärgi andmiseks. Avaldus ettepanekuga tuleb esitada linnavalitsusele ja see peab sisaldama Keila linna teenetemärgi kandidaadiks esitatava isiku nime, sünniaega, elukohta, elukutset või ametit, töö- või teenistuskohta ja teenete kirjeldust. Teenetemärgi andmise otsustab Keila Linnavolikogu. Keila linna teenetemärk asutati Keila Linnavolikogu 12.05.1998.a. määrusega seoses Keilale linnaõiguste andmise 60.aastapäevaga. Teenetemärke annab Keila Linnavolikogu  Keila linnale osutatud eriliste teenete eest nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele. Seni on välja antud 37 stiliseeritud männipuu kujutise ja selle juurte vahele kinnitatud Keila linna vapiga märki. Vaata juurde: http://www.keila.ee/teenetemargid

Alates 1.märtsist on linnavalitsuse E-teenuste arendusspetsialist Katrin Leppik.

Tema tegevuste hulka kuulub Keila Linnavalitsuse ja linna hallatavate asutuste IT taristu ning IT tugisüsteemide asjakohane väljatöötamine, administreerimine ja arendamine. E-teenuste arendusspetsialist töötab välja sobiliku IT haldusmudeli ning vastutab linna IT valdkonna strateegiliste arengueesmärkide, vajaduste kaardistamise ja tulemuste tagamise eest, lähtudes  riiklikest ja linna IT arengukavadest ja kehtivatest IT alastest standarditest.

Keila linnas on 14 päeva jooksul registreeritud 74 COVID haigusjuhtu, mis teeb 100 000 elaniku kohta suhtarvuks 736,76 (Eestis 1 035,01, Harjumaal 1 310,02). Viimasel ööpäeval diagnoositi COVID viirus 11 Keila elanikul.  Eestis on epideemiline viiruse levik, mis tähendab seda, et nakatuda võib igal pool inimestega kokku puutudes. Statistika põhineb rahvastikuregistri andmetel ning mõne inimese tegelik elukoht võib erineda registreeritud elukohast.

Eelmise nädala neljapäeval algas Keila Kooli töötajate vaktsineerimine, kokku soovis ennast vaktsineerida lasta 129 töötajat ja nende vaktsineerimist teostab Kibuvitsa Perearstikeskus Keila haigla ruumides. Järgmisel nädalal hakatakse vaktsineerima lasteaedade töötajaid. Linna kolmes lasteaias soovib ennast vaktsineerida kokku 78 töötajat ja nende vaktsineerimine toimub Keila Perearstikeskuses. Lähinädalatel (oleneb vaktsiini tarnetest) saavad vaktsineeritud ka sotsiaalvaldkonna töötajad (hetkeseisuga on soovi avaldanud 18 töötajat) ja neid vaktsineerib samuti Keila Perearstikeskus. Mitmed eelpoolnimetatud asutuste ja valdkondade töötajad on juba oma esimese vaktsiinidoosi varem kätte saanud. Aitäh Keila perearstidele ja -õdedele, tänu kellele saame oma eesliini töötajaid ja teisi kõrgendatud riskiga ametite töötajaid vaktsineerida  nende elu- või töökohas Keila linnas.

Algas õpilaste vastuvõtt Keila Kooli 1.klassi. Kooli vastuvõtmiseks esitab lapsevanem kirjaliku taotluse aadressil  keila.ope.ee/vastuvott või koolis kohapeal. Paberkandjal taotlusi võetakse vastu Keila Kooli algkoolimaja büroos (Pargi 2) tööpäeviti kell 8.00 - 16.00. Lisaks taotlusele tuleb esitada järgnevad dokumendid: lapse sünnitunnistuse/passi/ID-kaardi koopia; lapsevanema isikut tõendava dokumendi koopia; koolivalmiduse kaart koolieelsest lasteasutusest (saab lasteasutusest lahkudes); tervisekaart (palume kooli tuua augustikuu jooksul). Kooli võtame vastu ainult Keila linna sisse kirjutatud lapsi. Teiste omavalitsuste lapsi registreerime vabadele kohtadele alates 30. augustist omavalitsuste vahelise kokkuleppe alusel. Muusika süvaõppeklassi ja tantsuklassi soovijatele toimuvad katsed 13. ja 15. aprillil kell 15.30 - 17.30. Logopeedi vastuvõtt toimub  16. märtsil kell 14.15 - 17.00,  6. aprillil kell 14.15 - 16.30. Logopeedi vastuvõtule ootame lapsi, kelle kodune keel ei ole eesti keel või kes 1. oktoobriks ei saa veel 7-aastaseks, ning ka neid kelle puhul näeb konsultatsioonivajadust lapsevanem või lasteaia õpetaja. Kohtumine logopeediga aitab koolil saada vajalikku infot, et valmistada ette vajalikke tugimeetmeid. Kõiki lapsi me logopeedi vastuvõtule ei oota. Katsetele ja logopeedi vastuvõtule on vajalik eelregistreerimine (tel 6755706). Palume registreeritud kellaaegadest kinni pidada. Praegustes pandeemia tingimustes püüame kokkusaamisi vältida ja täidame maskikandmise reeglit.  NB! Juhul kui koolil puudub info koolituleva lapse kohta (esitamata koolivalmiduse kaart), kutsub kool lapse koos vanemaga tutvumisvestlusele. Muusika süvaõppeklassi võetakse õpilasi vastu vastavalt musikaalsuse katsete tulemustele. Lapsed sooritavad musikaalsustunnetuse harjutustiku.Tantsuklassi võtame vastu õpilasi, kel lisaks soovile tantsida on hea rütmitunnetus, rutiinitaluvus ja distsipliinitunne.  Katsetel ootavad tantsuõpetajad registreerunud lapsi saali, et koos tantsida ja rütmiharjutusi teha. Katsed toimuvad 4-5-liikmelistes rühmades. Registreerimisel küsime lasteaiarühma nimetust, et grupis oleksid sama lasteaiarühma lapsed.  Tõhustatud ja eritoega õpilaste klassi võetakse õpilasi vastu vanema soovil ja spetsialistide soovitusel. Õpilastel on vajalik erispetsialisti soovitus ja koolivälise nõustamismeeskonna otsus. Vajalikku infot saab Innove Rajaleidja Koolivälisest nõustamiskeskusest  https://rajaleidja.ee/kvm/

Toimus arengukava hariduse virtuaalne fookusgrupp, keskenduti peamisele põhi- ja gümnaasiumiharidusele. Inspiratsiooniesinejaks oli palutud Marjeta Venno, kes on Tartu erakooli ProTERA direktor.

Keila Vikerkaare lasteaed tähistas täna Sipsiku maja sünnipäeva. Krõlli rühmas oli kostüümipidu ja tants. Sipsiku rühmas tegid lapsed põnevaid katseid ja joonistasid Sipsikust pildi. Lepatriinu rühmas oli tants, trall ja õhupallid. Kõik Sipsiku maja lapsed said endale valmistada tikuvõileibu ja suud tehti magusaks Sipsiku jäätisega.

Noortekeskuse maja on oma uksed märtsikuuks sulgenud ja külla saab tulla vaid kokkuleppel. Kuid oleme olemas ka läbi veebi ning peagi jalutame taas ka tänavatel. Ära siis ehmata, kui Sulle järsku mööda jalutades Tsau! Hüüame.

Rike, mille tõttu nädalavahetusest alates Paldiski maantee piirkonnas  tänavavalgustus ei töötanud, on Keila Vesi nüüdseks ajutise lahendusega kõrvaldanud. Talviste tööde ajal oli maakaablit vigastatud ja nüüd, suladega tekkis lühis, mis kaitsme tööle rakendas. Lisaks oli õhtupoolikul Allika tänava  alajaamas juhtunud rikke tõttu kogu piirkonnas mõne aja kestnud elektrikatkestus.

KeilaTV avaldas ülesvõtte mälumängust, kus vastamisi olid Keila Kooli direktor Mait Tõitoja ja Keila Kooli õpilasesinduse president Kristopher Muraveiski. Suured tänud: Keila raamatukogu, Keila Noorteleht, Aare Lepiksaar, Tiiu Jalakas, Keila ehituspood, Keila Tarbijateühistu ja Keila linn!

Harju Maakonnaraamatukogu galeriis on Noore kunstniku Alina talvepildid kunstinäitusel "Minu maailm".

Eesti Raudtee tellimusel algas Tuule tee ülekäigu juures asunud vana raudteevahi maja lammutus, et teha ruumi tulevasele uuele raudteeharule, sillale ja jalakäijate tunnelile.

 

Teisipäev, 2.märts:

Harju Maakonnaraamatukogu: Plirts-plärts, käes on märts!  Lastel on nüüd just õige aeg haarata pliiats ning kirjutada valmis ühe tähe jutuke. Teema täiesti vaba, vaja ainult sobivad sõnad leida, mida jutuks kokku kirjutada. Töö tuleb saata hiljemalt kuu viimaseks päevaks aadressil laste@hcl.ee või tuua raamatukogu lasteteeninduse letti! Saabunud töödest teeme aprillikuus raamatukogus näituse ja valime välja vahvamaid.

Saabus kinnitus, et Eesti sportakrobaatika koondisesse kuuluv PartnerAkro  11-16-aastaste kolmik  Anita, Johanna ja Getter said 27.veebruaril toimunud kvalifikatsioonikatsete põhjal pääsme juuni lõpus toimuvale noorte MM´ile.

Endast andis märku asutatav Keila Ringmajanduse ühing, kes otsib oma parandustöökojale rentimiseks ruume Keilas. Eesmärk on luua keskkond koos töövahenditega, kus igaüks saab endale vajalikku parandada ja meisterdada ning tegeleda ka puu- ja metallitööga. Samuti on kavas korraldada koolitusi, mis populariseerivad materjalide lõpuni kasutamist ja oma kätega vajaliku loomist. Kui sul on ideid, kuhu minimaalselt 60 - 100 m2 mahuks tööpingid ja saab läbi viia töötubasid siis anna meile märku sõnumites.

EELK Keila Miikaeli koguduses algas kevadine leerikursus. Esimene kogunemine oli 2. märtsil kell 18.00 ja kehtivate piirangute tõttu toimus see kogudusemaja ees õues (Paldiski mnt 2, Keila). Seal jagati teavet edasiste tundide osas ning oli võimalik veel kursusele registreeruda. Edasised tunnid hakkavad toimuma virtuaalselt zoom keskkonnas. Registreerujad saavad oma e-maili aadressile vastava lingi. Leerikursus lõppeb soovijatele leeriõnnistamisega, mis toimub nelipühal (23. mail). Kõik soovijad on väga oodatud kursusega liituma! 

Keila Kultuurikeskus andis teada, et seoses hetkeolukorraga riigis ei toimu hetkel registreerimist Keila Laadale, mis peaks toimuma 29.mail.2021.a.Täpsem info laada toimumise ja laadale registreerimise kohta üritame anda alates 15. aprillist 2021.a.

 

Kolmapäev, 3.märts:

Seoses Keila linna kodulehe uuele platvormile viimisega on lehekülje www.keila.ee kasutamine häiritud. Palun vabandust võimalike ebamugavuste pärast!  Vajaliku info saate telefoni teel helistades linnavalitsuse üldnumbril 6790700 või e-kirja teel aadressil klv@keila.ee

Keila linna elanikel on kahel viimasel nädalal registreeritud 82 koroona haigusjuhtu, mis teeb 100 000 elaniku kohta 816,41 (Eesti suhtarv 100 000 elaniku kohta on 1 121,46 ja Harjumaal 1 453,15). Viimasel ööpäeval lisandus Keilas 11 uut haigusjuhtu.

Kevadine teede lagunemise aeg on käes. Kevadeti tekkivate löökaukude lappimise aeg samuti. Pildil hommik Paldiski maanteel.

Tänast päeva võib lugeda enamike Eesti  valdade moodsal kujul eksisteerimise 155. juubeliks, kirjutas harrastusajaloolane Valdo Praust. Täna 165 aastat tagasi, 3. märstil 1866 (juuliuse kalendri järgi 19. veebruaril 1866), kinnitas Venemaa keiser Aleksender II Balti provintside vallaseaduse, mille kohaselt läksis mitmed  talurahva igapäevaelu korraldamist puudutavad ülesanded ja kohustused  mõisatelt valdadele, kui mõisate talurahva endi valitud/määratud institutsioonidele. Nendeks üleanneteks olid peamiselt kohtuõigus - tekkisid esimese astme kohtud ehk vallakohtud, politseivõim ning ka valla ühiskassa/viljatagavara ehk magasiaitade haldamine, mis varem olid olnud mõisate ülesanne. See kõik nõudis varasemate valdade kui isetekkeliste ja sageli ametlikult korraldamata vallavõimu kindlamat korraldamist, sh kindla vallavolikogu  (4-24 liiget), vallavanema ja teda asendavate eestseisjate (praeguste abivallavanema eelkäijate) rolli täpset ja kindlat korraldamist.  Vallad olid muidugi olemas juba varem, sest nii peale talurajva vabastamist pärisorjusest kui ka tegelikult enne seda, olid nii mitmedki külakogukonna sisesed küsimused kogukonna enda lahendada. Aga seda tehti sageli mitteformaalsel tasemel, st tegelejad-otsustajad olid kogukorra vanemad/auväärsemad/aktiivsemad liikmed. Alates 1866. aasta vallaseadusest olid nad aga organiseerunud kindlapiiriseks volikoguks, vallavanemaks ja tema eestseisjateks. Nii võibki üelda, et täna 155 aastat tagasi vallad mitte ei sündinud, vaid talurahva omavalitsus korraldati ümber seni struktureeritumal tasemel. Loomulikult tähendas see sageli uute magasiaitade, vallamajad, vallakohtu majade jm ehitamist , sest varem oli tihti koos käidud ja otsuseid tehtus kus juhtus - suuremates talumajades, kõrtsides jms. Nii enne 1866. aasta vallasadust kui ka peale seda (kuni 1917. aastani) ulatus valdade võim ainult talumaale, mitte aga mõisamaale ehk mõisate territooriumitele, kuhu ta laienes alles hiljem. Samuti jättis 1866. aasta vallasedus paika endiused ühemõisavallad, kus ühe mõisamaa talupojad moodustasid ühe valla - kuigi juba siis loodi võimalus mitme naabruses oleva väikevalla ühinemiseks. Suurem valdade ühinemine-.liitmine leidis aset aga peale 1890. aasta uut vallaseadust ning teistkordselt peale 1939. aasta vallareformi. Muide vald polnud 1866. aastal (erinevalt kaasajast) haldusüksus, nendeks olid 9 maakonda ja 106 kihelkonda ning samuti kihelkonna jaotatus mõisateks.  Kihelkondade rolli maakonna jaoumisel väikesemateks haldusüksusteks võtsid vallad üle alles Eesti Vabariigi algusperioodil 1920. aastate alguses. Vikipeedia fotol - Keila valla vallakohus 1890. aastatel.

 

Neljapäev, 4.märts:

Keila Linnavalitsuse 165.istung 4.märtsil 2021

Linnavalitsus tunnistas riigihanke „Süle- ja lauaarvutite kasutusrent" edukaks Digistep OÜ pakkumus ühe kuu kasutusrendi maksumusega 1 271,02 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kui ainuke vastavaks tunnistatud pakkumus, mis oli ühtlasi esitatud pakkumuste hulgast ka majanduslikult soodsaim. Kaks pakkumist lükati tagasi kui esitatud tingimustele mittevastavad. Hankega soetatakse rendile 72 arvutit, millest ligikaudu pooled jäävad Keila Kooli kasutusse.

Linnavalitsus otsustas riigihankes „Keila Lauluväljaku ja selle lähiümbruse välisruumi projekteerimise ja projekti koostamise ehituskonsultatsiooniteenuste ostmine ning autorijärelevalve teostamine" hankelepingu sõlmimise ettepaneku teha molumba osaühingule vastavalt läbirääkimiste tulemusel saavutatud tingimustele ning hinnaga 119 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Läbirääkimiste tulemusel on kokkulepitud võimalike ettenägematute tööde jaoks 5%-ne reserv tööde üldmaksumusest summas 5 950 eurot, millele lisandub käibemaks. Keila lauluväljaku arhitektuurse ideekonkursi võitis töö märksõnaga «Kubu», mille esitasid konkursile molumba OÜ arhitektid Johan Tali, Karli Luik, Martin Allik, Häli-Ann Tooms ja Harri Kaplan. Projekt peaks valmima selle aasta oktoobriks.

Linnavalitsus otsustas seada tähtajatult gaasipaigaldise talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse katastriüksustele Jõe tn 62b, Jõe tänav T1, Kaare tn 4, Kaare tänav, Linnamäe tee, Tähe tänav, Ühendustee, ja Ringtee osadele AS Gaasivõrk kasuks.

Linnavalitsus seadis sundvalduse Elektrilevi OÜ kasuks kinnisasja Tööstuse tänav 8 ruutmeetri suurusele osale 0,4 kV maakaabelliini ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, remontimiseks, asendamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, kasutusse andmiseks ja muul viisil kasutamiseks elektrivõrgu toimimise tagamise eesmärgil.

Linnavalitsus kooskõlastas asjaomasele kooskõlastamiseks saatmiseks eelnõu gaasipaigaldise kaitsevööndi talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmiseks 3,1 ruutmeetri suurusele osale  katastriüksusest Tähe tn 36 AS Gaasivõrk kasuks. Gaasitorustiku kaitsevöönd on 1 m torustiku välispinnast. Sundvaldus seatakse gaasitorustiku rajamiseks, talumiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks.

Vastavalt kinnisasjade Allika tn 7 ja Allika tn 7a omaniku soovile otsustas linnavalitsus määrata Keila linnas Allika tn 7 katastriüksuse (pindala 1410 m², sihtotstarve elamumaa 100 %) ja Allika tn 7a katastriüksuse (pindala 653 m², sihtotstarve elamumaa 100 %) liitmise ja piiride muutmise tulemusel moodustatud reaalosale koha-aadressi Allika tn 7 asukoht Harju maakond, Keila linn ja sihtotstarbe 100% elamumaa.

Linnavalitsus otsustas väljastada ehitusloa gaasitrassi III etapi rajamiseks  Ringtee, Ringtee 20, Ringtee 22, Linnamäe tee, Linnamäe tee 27, Kaare tänav, Kaare tn 4, Ühendustee, Tähe tänav, Jõe tänav T1, Jõe tn 62, Jõe tn 62a, Jõe tn 62b, Turu tn 1 // Keila raudteejaam ja Männiku tänav kinnistutele. Keskkonnamõju hindamine otsustati jätta algatamata. Kavandatav tegevus ei liigitu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt selliste tegevuste hulka, mis toovad kaasa olulise keskkonnamõju ja mille puhul on vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine.

Linnavalitsus väljastas ehitusloa vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks  Paldiski maantee kinnistul Lääne-Harju valla Valkse külas asuva Väljaotsa tee 3 kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni tänavatorustikuga.

Linnavalitsus väljastas kasutusload üksikelamu püstitamisel Aiandi tn 7,  Nurmenuku tn 8,  Spordi tn 24 ja Teaduse 1C kinnistule.

Keila Linnavalitsus otsustas algatada detailplaneeringu koostamise Veski tn 4 ja Veski tn 6 kinnistute ja lähialale eesmärgiga täpsustada hoonestus- ja maakasutustingimusi ja rajada kaasaegne ettevõtte vajadustest lähtuv tootmishoonete grupp. Detailplaneeringus korrigeerida vajadusel kruntide piire ning määrata maakasutustingimused ning ehitusõiguse ulatus ja arhitektuur-ehituslikud tingimused, kujad, kitsendused ja servituudi vajadused ning heakorrastuse, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted ning tehnovõrkude ja servituutide vajadused ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneering koos vajalike uuringutega peab tagama piirkonnas kvaliteetse tootmis- ja teeninduspiirkonna tasakaalustatud hoonestuse ja haljastusega, mis on koostatud tuginedes piirkonna omapärale, keskkonnatingimustele, ja eriliigilistele liikumisviisidele ohutu liikluskorralduse ning otstarbeka tehnovarustuse lahenduse. Planeeritav ca 0.47 ha suurune maa-ala asub Lõuna-Keila pikaajaliselt väljakujunenud tootmispiirkonnas, millel on head teeühendused ja väljaehitatud kommunikatsioonid. Planeeringuga hõlmatakse Veski tn 4 ja Veski tn 6 katastriüksused ja piirnevad katastriüksused.

Linnavalitsus volitas linnapea Enno Felsi sõlmima leping Eesti Rahvuskultuuri Fondiga Keila Panga fond (asutatud Keila Panga poolt 21. mail 1993.a.) ja Keila Kooli Rudolf Oja fond (algatatud Hannes Kuhlbachi poolt 24. aprillil 2012.a.) ümbernimetamiseks Keila linna fondiks. Keila Panga fondi põhikapitali jääk 5534,06 eurot ja Keila Kooli Rudolf Oja fondi põhikapitali jääk 1838,70 eurot  liidetakse ja sellest summast moodustatakse Keila linna fond.  Keila linna fondi eesmärgiks on toetada Keila linna kultuuri- ja hariduselu. Keila linna fondi põhikapital investeeritakse koos teiste allfondide põhikapitaliga. Põhikapitali investeerimisel saadud tulust kaetakse sihtasutuse ülalpidamiskulud ja tehakse väljamakseid stipendiumideks. Aastatel, kui põhikapitali suurus on väiksem kui 10 000 eurot tehakse väljamakseid 50 protsendi ulatuses annetustest laekuvatest vahenditest. Kui põhikapitali suurus ületab 10 000 eurot, siis iga järgnevast annetusest ja põhikapitali investeerimisel saadud tulust 10% lisatakse Keila fondi põhikapitalile ja 90% eraldatakse stipendiumide ja toetuste väljamaksmiseks. Keila linna fondist stipendiumide määramiseks nimetab Linnavalitsus halduskogu, mille isikkoosseis esitatakse kinnitamiseks sihtasutuse nõukogule. Keila linna fondist stipendiumide saajad määrab kindlaks sihtasutuse nõukogu halduskogu poolt tehtud ettepanekute alusel. Sihtasutusel on õigus jätta kinnitamata halduskogu poolt tehtud ettepanekud stipendiumide saajate määramiseks, kui need ei ole kooskõlas sihtasutuse põhimõtete või õigusega.

Keila Noortevolikogu tegi ülevaate oma tegemistest. Vaatamata keerulisele olukorrale on Keila noortevolikoguga olnud aktiivne ja tegelenud erinevate teemadega. Kuna ürituste korraldamine on olnud raskendatud, siis alates sügisest on tegeletud erinevate põnevate ideedede eestvedamisega. Positiivne on hea koostöö Keila linnavalitsusega rääkides erinevatest võimalustest ning probleemidest. Lisaks liitusid volikoguga sügisel vahvad uued noored Keila kooli õpilasesindusest. Olulisemaks teemaks on olnud vabaajavõimaluste loomine meie linna elanike jaoks, eesotsas just noortele. Noortevolikogu seisab aktiivselt selle eest, et Keilasse loodaks uus väline palliväljak koos skatepargiga. Lisaks soovitakse  luua paremaid võimalusi Keila Kooli õpilastele vahetundide veetmiseks. Tegeletakse aktiivselt sellega, et Keila linna suurüritused oleksid keskkonnasõbralikumad.

Keila Korvpallikooli esindusmeeskond lõpetas Saku I liigas mitmenädalase võistluspausi KA Tallinna Kalev/TSK vastu. Poolajaks 27:43 kaotusseisu jäänud Keila oli hädas visketabavuse ja pallikaotustega ning ei suutnud mängu pööret tuua ka teisel poolajal, mistõttu pidi võõral väljakul tunnistama vastase 57:91 paremust. Keila parimana tõi 16-aastane Christopher Lenk 14 punkti. Norman Rüütsalu lisas 11 ja Rauno Meerits 10 punkti ning Mart Maide toetas 9 silma, 6 lauapalli ja 2 viskeblokeeringuga. Keila värske täiendus, teises liigas Alutaguse meeskonna eest sel hooajal keskmiselt 26,4 punkti ja 9,6 lauapalli toonud keskmängija Einar Grüning piirdus debüütmängus 3 punkti (kahesed 1/7) ja 5 lauapalliga.

 

Reede, 5.märts:

Keila Lehe esikaanel on naistepäevatervitus ja lugu postkontorist, kus töötavad valdavalt naised. Uudistes raudteevahimajast, eripiirangutest kultuuriasutustes, uuest e-teenuste arendajast, noorte tervitusaktsioonist eakatele, Minni-Hiirest Lelude näitusel. Pikem intervjuu on Pärje Ülaverega. Teatrisõber Anne Siniveer kirjutab teatrikuuks suletud teatritest. Jätkub ajalooline järjejutt kohtumistest kirikuaias. Palamets pajatab Oskar Lutsu nooruspõlvest. Keila Leht kutsub seadma kandidaate Keila linna Teenetemärgile. Tegija on Gert Hütsi.

Viimasel ööpäeval diagnoositi COVID-19 nakatumine üheksal Keila linna kodanikul. Kokku on viimase kahe nädala kestel Keila 85 kinnitatud haigusjuhtu (suhtarv 100 000 elaniku kohta on Keilas 846,28, Harjumaal 1582,57, Eestis 1197,01).

Arvestades olukorda riigis ja Keilas kehtib esmaspäevast, 8.märtsist nakatumise ärahoidmise/vältimise eesmärgil distantsi hoidmise tagamiseks linnavalitsuses ja linnavalitsuse hallatavates asutustes (va kool ja lasteaiad) järgmine töökorraldus:

1.            linnavalitsuse hoones ja linnavalitsuse hallatavate asutuste hoonetes viiakse samaaegselt kohal viibivate töötajate/teenistujate koosseis miinimumini, sh

1.1          töötajad/teenistujad viibivad töökoha hoonetes vaid hädavajadusel;

1.2          ühes kabinetis töötab korraga 1 inimene;

1.3 töötajatele/teenistujatele võimaldatakse töö iseloomust lähtuvalt töötamine kodukontoris;

2.            töötajatele/teenistujatele antakse soovitus viibida võimalusel kodus ka väljaspool tööaega;

3.            töötajate/teenistujate tööalased kohtumised/koosolekud lükatakse võimalusel edasi või tehakse internetikeskkonnas;

4. Harju Maakonnaraamatukogu pakub vaid kontaktivaba laenutust (raamatud saadakse kätte vahekäigust, kliente saali ei lasta);

5.            Keila Koolis toidupakkide jagamine soovitatakse läbi viia vabas õhus.