« Tagasi

Keila alustab muukeelsete laste lõimimist Eesti kooli aasta kaupa

Keila linn alustab muukeelsete laste lõimimist eesti õppekeelega kooli, jättes sügisel 1. klassi moodustamata, kuid vene keeles õppimise võimalus säilib 2.-9. klassis. Ühtlasi viiakse ühtse juhtimise alla vene õppekeelega Keila Põhikool ja eestikeelne Keila Kool.

Vene õppekeelega kooli jätkusuutlikkus on Keilas linnapea Enno Felsi sõnul kõne all olnud juba aastaid. "Koolinõudlus vene keelt kõnelevate linnaelanike hulgas on väga väike, vaid kolmandik kogu kooli õpilastest on Keila elanikud. Suurem osa lapsi tuleb kooli väljastpoolt Keilat teistest omavalitsustest, kes aga ei ole valmis katma õpilaskohtadega seotud lisakulusid ning kus tegelikult on venekeelsed koolid olemas," rääkis linnapea. "Lisaks on üha keerulisem leida vene keelt kõnelevat õpetajaskonda ja tugispetsialiste. Selline olukord seab küsimärgi alla noorte eduka toimetuleku tulevikus," tõi Keila linnapea välja aastaid kõne all olnud murekohad.

Felsi hinnangul tuleks muukeelsete laste Eesti koolidesse ja ühiskonda lõimimist alustada juba varajases lapsepõlves, kus lapsed on keeleõppe osas väga vastuvõtlikud. "Saame seda teha läbi tõhustatud eesti keele õppe lasteaedades ja algkoolis, mis tagab tulevikus nendele lastele ka eduka toimetuleku Eesti ühiskonnas ja paremad võimalused eriala omandamiseks meie ülikoolides. Seepärast alustamegi Keilas selle eesmärgini jõudmiseks samm sammult. Meie koolivõrgu korrastamist ja kahe kooli ühendamist toetab lisaks riiklikule hariduspoliitikale ka algkooli juurdeehituse valmimine 2021. aastaks, mis on edaspidi tihedalt seotud nii praeguse algkooli kui põhikooli hoonega."

Koolide ühendamise kava kohaselt ei avata linnapea sõnul järgmisel õppeaastal venekeelset 1. klassi, mis tähendab seda, et Keila linna eestikeelsetes lasteaedades käivad lapsed saavad veel sel õppeaastal lisatuge, et neid paremini ette valmistada õppimiseks eestikeelses koolis.

"Lisaks saavad lapsed Felsi kinnitusel lisatuge eesti keeles õppimiseks esimeses kooliastmes. 1. klassis viivad õppetegevust läbi kaks õpetajat, kellest üks valdab nii eesti kui vene keelt ning saab õpilasi tundides toetada. Pakume sealjuures ka võimalust õppida pikapäevarühmas, et toetada lapsi koduste ülesannete tegemisel, nii et kodus enam õppida ei jääks," rääkis Fels.

Samuti tegeletakse tugispetsialistide leidmisega, et ka hariduslike erivajadustega lastele pakkuda vajalikku tuge. "Meil on juba praegu palju häid näited vene kodukeelega lastest, kes peale lasteaeda on asunud õppima eestikeelses koolis ja seal edukalt toime tulevad," tõi linnapea välja.

Lisaks tuleb Felsi sõnul vaadata muukeelsete laste haridust laiemalt. "Oleme täna olukorras, kus peame lisaks vene kodukeelega lastele pakkuma hariduse saamise võimalusi ka näiteks ukraina, leedu, läti, inglise või mõne muu kodukeelega lastele. Seetõttu tuleb lahendada muukeelsetele lastele hariduse andmine terviklikult," märgib linnapea, lisades, et sama küsimuse ees seisavad ka teised omavalitsused.

"Me peame täna mõtlema nendele noortele, kes peale üldhariduskooli lõpetamist ellu alustavad. Millised on nende võimalused, kui nad eesti keelt ei valda? Meie ülesanne on tagada ka muukeelsetele noortele võimalus valida, millist ametit tulevikus õppida ja me saame seda teha läbi eesti keele õppe ning lõimimise," sõnas Enno Fels.