Keila Linnavolikogu 19. istung

 

Keila Linnavolikogu 19. istung toimus teisipäeval, 26. märtsil 2019.a Keila Linnavalitsuse saalis.

 

PäevakorAS

1.            Linnapea aruanne

2.            Ülevaade Keila Ühisgümnaasiumi tegevusest

Ühisgümnaasiumist rääkis kooli direktor Jelena MIhhejeva: hetkel on koolis 10 klassikomplekti, 1-9 tavaklass + 1 liitklass. (16 - 26 õpilast klassis) , kokku 186 õpilast, õhtukoolis on 21 õpilast.30 õpetajat ja spetsialisti. Alates 1.septembrist on kooli uus nimi Keila Põhikool. Tänaseks on laekunud sügisel 1.klassi astumiseks 12 avaldust (neist 2 Keila last, on teada, et 3-4 Keila last võib veel tulla ), valdav enamik Lääne-Harju valla erinevatest paikadest.

 

3.            Ülevaade Keila olulisematest detailplaneeringutest

Tutvustati kahte detailplaneeringutest.  Volikogule esitletud Jõe 57b ja 57c arenduse detailplaneeringu eskiisil on eramud, ridamajad, 8-korteriga kuni 3-korruselised elamud, kokku kuni 21 maja 150 elamuühikuga, mis on veerandi võrra vähem, kui varasemad alale planeeritud mahud. Alale on mahutatud rekreatsiooniala mängu- ja palliväljakutega. Jutuks on ka jalakäijate ülekäik raudteele Lõuna tänava suunale. Liiklus hajutatakse Jõe tänavale ja Linnamäe teele.

Kooli detailplaneeringu eskiisiga planeeritakse uut mahtu  Pargi tänavale, olemasolevate hoonete (Ühisgümnaasiumi ja algkoolist põhja suunas ja spordihoone lääne suunal) kõrvale. Hoonete kõrgus oleks sarnane olemasolevate hoonete kõrgusega.

 

4.            Keila linna 2019. aasta eelarve I lisaeelarve (I lugemine)

Keila Linnavolikogu luges esimest korda Keila linna 2019. aasta eelarve I lisaeelarvet  kogumahus 5 128 753 eurot. Põhitegevuse kulud suurenevad eelnõu kohaselt 4 667 890 eurot ja väheneb investeerimistegevus kogusummas 217 017 eurot.  Mittesihtotstarbelistest toetustest suurendatakse Keila linna eelarvet 4 743 222 eurot. Sihtotstarbelistest toetustest suurendatakse Keila linna eelarvet 73 067 eurot.

 

5.            Rahalise kohustuse võtmine

Linnavolikogu andis Keila Linnavalitsusele loa läbi viia kolm riigihanget, mille tulemusel sõlmitakse lepingud tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja võetakse nendega seotult rahalisi kohustusi. Linnavalitsus võib korraldada avatud hankemenetluse Keila Kooli juurdeehituse projekti tegemiseks lepingu tähtajaga kuni 1 aastat, alla lihthanke piirmäära hankemenetluse Harjumaa Muuseumi detailplaneeringu koostamiseks tähtajaga kuni 1 aastat ning lihthanke hankemenetluse Keila jäätmejaama operaatori hankimiseks lepingu tähtajaga kuni 2 aastat.

 

6.            Haapsalu mnt 60 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

Keila Linnavolikogu tunnistas kehtetuks 2002.aastal kehtestatud Haapsalu mnt 60 detailplaneeringu Pargi tn 37 kinnistu osas.  Otsus tehti sooviga rajada kinnistule olemasolevat kõrghaljastust säästvalt rajada kogukonnas elamise teenuste maja.

Pargi tn 37 kinnistu (pindala 1948 m²) kuulub Keila linnale. Planeeringu kehtestamisest on möödas seitseteist (17) aastat, mille jooksul on muutunud maaomaniku (Keila linna) huvid ja vajadused. Keila linn nimetatud kinnistu omaniku ja planeeringu koostamise korraldajana ei soovi kinnistut enam kasutada haljasalana. Vastavalt Keila linna üldplaneeringule asub Pargi tn 37 kinnistu väikeelamumaa juhtfunktsiooniga alal. Kinnistu on plaanis võtta kasutusele üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe kohaselt väikeelamumaana. Pargi tn 37 kinnistul ei ole näha olnud sealse haljasala kasutamist puhkekohana. Kuna Pargi tn 37 kinnistu on suhteliselt suur (võrdluseks: Loode-Keila I etapi elurajooni enamiku üksikelamukruntide suurused on üldistatult vahemikus 800-1200 m²), siis saab sellele ehitada väikeelamu nii, et säilitatakse väärtuslikud tammed jm puud. Seega ei ole ka Keila linnal ülekaalukat huvi, mis takistaks planeeringu osalist kehtetuks tunnistamist ja tingiks 17 aastat tagasi kehtestatud planeeringu kehtima jäämise täies ulatuses. Pargi tn 37 kinnistu on vaja hoonestada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 pandud ülesande - sotsiaalteenuste osutamine - täitmiseks. Täpsemalt, linna on vaja rajada kogukonnas elamise teenuse maja.

Eelnõule saabus eelneva teavituse käigus 3 vaiet: Pargi tn 34, 36, 39, Vaikne tn 48 ja 50 omanike (edaspidi NAABRID) ühiskiri (allakirjutanuid oli viis omanikku üheksast),  MTÜ Toimekate Noorte Ühingu kiri ( alla kirjutanud üks juhatuse liige kahest, Vaikne tn 50 kinnistu teine omanik ning MTÜ Loode - Keila Seltsi kiri ( alla kirjutanud kolm juhatuse liiget, kes elavad aadressidel Pargi tn 39, Vaikne tn 48 ja 50.  MTÜ-l puudus kirja saatmise hetkel ja eelnõu linnavalitsuses arutamise ajal õigusvõime, kuna seda ei ole äriregistris registreeritud). Kirjades väidetakse, et kogukonnas elamise maja ehitamisel Pargi tn 37 kinnistule rikutakse nii naabrite subjektiivseid õigusi kui ka avalikku huvi ning soovitatakse alale rajada pigem  street workout võimlemisrajatised või näidiselupaik (putukahotell, väikeimetajate ning lindude pesakastid, liblikaid meelitav taimestik). Võimlemisväljaku ettepanekule lubas linnavalitsus koostöös  Keila Tervisekeskus OÜ-ga leida street workout rajatistele koha ca 80 ha suurusel terviseradade territooriumil. Terviserajad asuvad Loode-Keila elurajooni kõrval. Vahemaad Loode-Keila elamukruntidest terviseradadeni on 0-0,5 km.

7.            Keila linna hallatavate asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord

Linnavolikogu kehtestas  Keila linnavalitsuse hallatavate asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise korra. Seni oli volikogu reguleerinud kümnest seitsme Keila linnavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse kehtestamise ja muutmisega seonduvad küsimused vastava asutuse põhimääruses. Kahe hallatava asutuse (Keila Kooli ja Harjumaa Muuseumi) põhimääruste kinnitamine ja muutmine on varem volikogu poolt linnavalitsusele delegeeritud. Harju Maakonnaraamatukogu põhimääruse peab kinnitama linnavolikogu, kuna see nõue tuleneb rahvaraamatukogu seadusest ning seadusega selles osas pädevuse delegeerimist ei ole ette nähtud. Nüüdsest korraldab hallatava asutuse põhimääruse eelnõu koostamist Keila linnavalitsuse vastava valdkonna eest vastutav abilinnapea. Hallatava asutuse juht esitab põhimääruse ja selle muutmise eelnõu menetlemiseks ja ettepanekute tegemiseks Keila linnavalitsuse kaudu Keila linnavolikogule. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab Keila linnavolikogu otsusega.

 

8.            Keila linna tunnustusavalduste andmise korra muutmine

Linnavolikogu muutis oma  2016 määrust „Keila linna tunnustusavalduste andmise kord".  Linnavolikogu leidis, et Keila linna teenetemärgi ja Keila linna kultuuripreemia kandidaatide esitamisel piisab kandidaatide esitamise tähtaja sätestamisest ning Keila linna aukodaniku nimetuse kandidaate võib esitada millal iganes. Täpsustatuks sai Keila linna kultuuripreemia määramise protseduurid. Lisatud on ka paragrahv tunnustusavalduste äravõtmisest ja tagastamisest.  Tunnustusavalduse andmise otsustaja võib otsustada isikult Keila linna aukodaniku märgi, Keila linna teenetemärgi või Keila linna aumärgi märgi ära võtta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises, või saavad teatavaks enne tunnustusavalduse andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule tunnustusavaldust antud, või isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle tunnustusavalduse andmise.  Isik, kellelt tunnustusavalduse andmise otsustaja on otsustanud tunnustusavalduse ära võtta, peab Keila linna aukodaniku märgi, Keila linna teenetemärgi või Keila linna aumärgi tagastama linnavalitsusele.