Keilal on kuus sõpruslinna (-valda): Huittinen Soomes, Barsbüttel Saksamaal, Sigulda Lätis, Birstonas Leedus ja 6.aprillil 2009.aastal sõlmitud koostöölepingu järgi ka Chiatura Gruusias. Värskeim sõpruslinn on Soomes asuv Kerava, kellega sõlmiti partnerlusleping 26.mail 2012.aastal.

1991. aastast on Keila sõpruslinn olnud Nacka Rootsis, ent viimastel aastatel on koostöö ja kontakt olnud passiivne. 

Sõprussideme on olnud alates 1991. aastast Nieuwegeini (Utrecht) linnaga Hollandis ning on toimunud aktiivne õpilas- ja kultuurivahetus. 

Linnal on tihedad sidemed välisriikide saatkondade ja kultuuriinstituutidega. Keilat on külastanud Prantsuse, Hiina, Rootsi, Soome, Taani, Gruusia, Moldaavia ja Euroopa Liidu suursaadikud ja mitmete riikide kultuuriesinduste juhid Eestis. Need külaskäigud on tutvustanud Keilat kui kultuurilinna ja andnud vastastikku uusi ideid, millest paljud on hiljem realiseerunud nauditava kultuurikoostööna. 

Keila oli Läänemere Linnade Liidu (UBC) liige 1997. aastast kuni 2018. aastani.

Keilas tegutseb Keila Sõpruslinnade Selts, mis loodi 1992. aastal ja mis algusaastatel aitas korraldada välismaalt saabunud abisaadetise laialijagamist elanikele. Seltsi üheks ülesandeks on olnud sõpruslinnadest tulnud külalistega suhtlemine, nende vastuvõtmine ja majutamine kodudes ning siinsete tegevusprogrammide koostamine ja realiseerimine. Selts on pakkunud saabunud külalistele huvitavaid programme - bussisõidud Eestis ja mujal Baltikumis ning Venemaal. Külalised on viibinud Tallinnas toimuvatel tantsu- ja laulupidudel. Korraldatud on noorte keeleõpet ning -laagreid.

***

Keila sõpruslinnadest lähemalt:

 

Huittinen on linn Soomes, kus on väärt kaubandus ja teenindus, kultuur õitseb ja haridus on viljakas.

Ligikaudu 10 500 elanikuga linn pakub kõiki vajalikke teenuseid igapäevaelus jalgsi käimise läheduses ning ka parkimine ei tekita lisakulusid.

Huittineni kesklinn on majanduse ja tööhõive kaubandus- ja liikluskeskus, kuna seal on palju eriilmelisi poode ja supermarketeid.

Huittineni põllumajandus on väga spetsialiseerunud. Lisaks on olulisi masina-, ehitus- ja kotitööstust ning mitmeid teisi väikeettevõtteid.

Linn on tuntud ka kui elav reisijate- ja kaubaveo ning autode müügi keskus. Üliõpilaselinn pakub ka erakordselt laialdasi haridusvõimalusi. Haridus on linnaarengu üks tähtsamaid prioriteete.

Kultuuri pakkumine on kõrge ja mitmekesine ning seda saab nautida näiteks Risto Ryti saalis, kus on rohkem, kui 400 kohta. Samuti on seal mitmeid võimalusi sportimiseks.  
Huittineni linn asub Lääne-Soome provintsis Satakunta provintsis ja on Turu, Tampere ja Pori moodustatud kolmnurga keskosas.

Sõprussidemed alates 1990. aastast. Koostöö eesmärgiks omavalitsuse, keskkonna ja kultuurialane koostöö.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Barsbüttel asub otse Hamburgi idapiiril Stormarni linnaosa lõunaosas Saksamaal.

Barsbüttelis elab ligikaudu 12500 inimest. Kaubandus hõlmab mööbli ja autode edasimüüjad, samuti tootmisettevõtted, muu hulgas plastmaterjalide, ehituskemikaalide ja masinaehituse valdkonnas.

Kontakti algus Keilaga oli 1989.a.

Koostööleping allkirjastati Keilas 22. mai 1993 ja Barsbüttelis 14. juunil 1994. Koostöö eesmärgiks kultuur, haridus, keskkond, kool, sport, linnaehitus, kaubandus, tööstus, noortevahetus ja sotsiaalsfäär. 

25.05.2018 Keila Leht, Keila ja Barsbüttel - sõpruslinnad juba 25 aastat (autor Ester Paap Keila Sõpruslinnade Seltsist), lk 3.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sigulda asub Koiva alamjooksul, jõe kagukaldal Lätis. Koiva on Siguldas uuristanud punakasse devoni liivakivisse sügava oru, kus jõe mõlemal kaldal on järsud kaljud ja koopad. Maalilise looduse tõttu nimetatakse Sigulda ümbrust Liivimaa Šveitsiks.

Linn asub kohas, kus Läti võimsaimate hulka kuuluvas Koiva ürgorus kulges piki jõge Liivi ordu (vasak kallas) ja Riia peapiiskopi (parem kallas) valduste piir. Sigulda linna alale jäävad peapiiskopile kuulunud linnused Turaidas ja Krimuldas ning ordu kaldale jäänud Sigulda ordulinnus. Kaks viimast on varemeis, esimene osaliselt taastatud.

Siguldas on Baltimaade ainus köisraudtee. See avati 3. jaanuaril 1969 ja see ühendab Siguldat Krimuldaga. Köisraudtee pikkus on 1060 m.

Poolel teel Sigulda lossi ja Turaida linnuse vahel asub Baltimaade suurim koobas, Gutmani koobas. See on 19 meetrit sügav, 12 m lai ja 10 m kõrge. Koopas voolab oja, millest joomist peetakse tervislikuks.

Lisaks jääb Sigulda vahetusse ümbrusse veel mitu linnamäge.

Iga aasta mais korraldatakse kirsipuude õitsemise ajal linna festival. Lisaks korraldatakse igal suvel Sigulda lossi varemetes vabaõhu-ooperifestival.

Elanikke on ligikaudu 11 300.

Sigulda ja Keila vahelised kontaktid said alguse 1965.aastal; esimene koostöölepe sõlmiti 1982. aastal. Peamiseks eesmärgiks omavalitsuse ja kultuurialane koostöö.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Birštonas on linn Leedus. Birstonas on üks Leedu suurimatest kuurortlinnadest, kus asuvad mitmed SPA-d. Kuurortlinn asub merepinnast 79 meetri kõrgusel Nemunase kaldal. 

Peamiseks tööstusharuks on mineraalvee tootmine (Vytautas, Versmė, Danutė, Vaidilutė jms).

Haridust annavad keskkool ja põhikool. Linnas asuvad kultuurikeskus ja raamatukogu, seal on ka polikliinik ja vanadekodu. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, koduloomuuseum, katoliku kirik aastast 1909, linna lõunaservas asuv Vytautase mäeks kutsutud Birštonase linnamägi ja Birštonase sakraalmuuseum. Linnas on arvukalt skulptuure. Alates aastast 1980 peetakse seal džässmuusika festivali „Birštonas Jazz"; tegemist on vanima džässifestivaliga Leedu aladel.

Elanikke on ligikaudu 2400.

Brištonase ja Keila sõprussidemed said alguse 1988. aastal ja 1998. aastal sõlmiti esimene koostöölepe. Eesmärgiks omavalitsuste koostöö.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Chiatura on linn Lääne-Gruusias Imereti piirkonnas. Aastal 1989 oli selle elanikkond ligikaudu 30 000 inimest.

Chiatura loodi 19. sajandil rikkalike mangaanikaevanduste tegemisega. Linnapiirkonnas on rikkalikke arheoloogilisi tõendeid eelajaloolise perioodi, keskaegsete kloostrite ja 19.-20. sajandi lõpu ajaloolise linnaehitusmaterjali kohta. Siiski on selle väärtuslik väärtus tööstuspärandis.

Keila ja Chiatura  vahelised kontaktid said alguse 2007. aastal ning koostöölepe vahel sõlmiti aprillis 2009.a. Keila ja Chiatura ühine eesmärk on sõpruse kinnistamine ning vastastuste sidemete laiendamine, et läbi sihikindla koostöö aidata kaasa rahu kestmisele maailmas. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kerava on linn Soomes Uusimaa maakonnas. Naabervallad on Vantaa, Tuusula ja Sipoo. Kerava alev eraldati Tuusulast 1924. aastal, linnaõigused sai 1970. aastal.

Kerava keskus on tihedalt ehitatud ja kesklinna jalakäijate tsoon on autodega suletud. Kauppakaari jalakäijate tänav, mis ehitati 1980. aastate alguses, on sajandeid vana ja sel on keskne Euroopa stiil. Seal on kaubanduse ja muude ettevõtete keskus. Samuti on see festival, turg ja festivali koht.

Jalakäijate ja jalgratturite liikuvust tagab 70 km pikk kerge liiklusvõrk.

Kerava linna moto on "väike suur Kerava". See tähendab, et Kerava on linn, mis on koduse suurusega ja suure südamega.

Keravas elab ligi 35500 elanikku.

Keila ja Kerava vahelised kontaktid said alguse 2011. aastal ning mais 2012 sõlmiti partnerlusleping. Lepingu eesmärgiks on Keila ja Kerava linnade, nende administratsioonide, linnaelanike, linnade ühingute ja seltside, ürituste ning õppeasutuste kontaktide loomine ja koostööedendamine ning toetamine. Lisaks tahavad linnad eriti rõhutada noortevahelise suhtluse arendamist.