« Tagasi

5.nädal 2018

 

Esmaspäev, 29.jaanuar:

Vikerkaare lasteaed tähistas oma 33.sünnipäeva. Vaata pilte.

Kultuurikeskuses oli Viljandi laste- ja Noorteteatri etendus „Väike merineitsi" j aõhtul kino – „Rohelised kassid". Peategelased - kaks vana pätti Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetsky), kes on enamuse oma elust trellide taga veetnud, saavad lõppude lõpuks vabadusse. Maailm on muutunud, aga meeste pikaaegsed unistused ja plaanid sunnivad neid kiiresti kohanema. Kuid kõik nendega toimuv, uus reaalsus, takistused ja absurdselt koomilised situatsioonid, millesse nad satuvad, pööravad nende illusioonid pea peale. Neid pole kellelegi vaja, nad "rikuvad kõikjal pildi ära" ning ei kohane ühiskonna normidega. Nad on üleliigsed. Filmi režissöör on Andres Puustusmaa ja peaosades Tõnu Kark, Sergei Makovetsky, Mait Malmsten, Kirill Käro, Ülle Kaljuste ja teised.

 

Teisipäev, 30.jaanuar:

Toimus Keila Linnavolikogu 6. Istung. Õiguskorrast rääkisid Mart Meriküll Lääne-Harju piirkonnagrupist ja Keila linna piirkonnapolitseinik Madis Märdin: Isikuvastased süüteod ja väärteod on langustrendis, varavastased tõusutrendis. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid ei olnud. Sissemurdmised on vähenenud, kuid rohkem on olnud varguseid kauplustest – ennekõike alkoholi vargused. Samuti kütusevargused tanklatest. Probleemkohad on mõned objektid/ehitised, mille hulk on vähenemas. Teine probleemteema oli alaealistega. Ka see teema on septembrist oluliselt paranenud.  Kiitus koostööle linnavalitsuse, allasutuste, abipolitseinike, mitmete asutuste-ettevõtetega (eriti G4S)  ning päästeametiga. Kehaline väärkohtlemine vastavalt (2016 – 2017) 21 – 12, avaliku korra raske rikkumine 6 – 9, joobes juhtimine 12 – 19 (suurenenud järelevalve)

Keila Linnavolikogu muutis oma 29. märtsi 2016 määrust nr 10 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Keila linnas".  2018. aasta algusest jõustusid mitmed sotsiaaltoetusi ja teenuseid puudutavad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis tuli linna määrusesse sisse viia. Lisaks on eelnõusse sisse viidud mõni täpsustus, mis tulenes määruse rakendamise praktikast. Muuhulgas on reguleeritud matusetoetus saamine. Toetust makstakse Keila linna elaniku surma korral matuse korraldajale. Toetuse taotlemiseks esitatakse kuue kuu jooksul pärast isiku surma linnavalitsusele avaldus.  Toetuse suuruse määramisel lähtutakse isiku surmakuupäeval kehtivast toetuse määrast.  2018. aasta linnaeelarvega on kehtestatud matusetoetuse suuruseks 230 eurot matusetoetuseks. Vähekindlustatud Keila linna elanikul on võimalus taotleda lisatoetust vajadusepõhiselt.

Keila Linnavolikogu luges  Keila linna eelarvest noorte väljaspool Keila linna toimuva huvitegevuse toetamise korda ja suunas selle II lugemisele.  Määruse eelnõu koostamise eesmärk on Keila linna noorte mitmekülgse huvihariduse omandamise soodustamine väljaspool Keila linna huvitegevuse harrastamise osalise kompenseerimise kaudu. Täna kehtiva ja noorte huvitegevuse toetuse andmise aluseks oleva määruse kohaselt  ei ole võimalik rahaliselt toetada nende Keila linna noorte huvitegevust, kes osalevad huviringides ja huvikoolides väljaspool Keila linna. Üldjuhul osaletakse sellises huvitegevuses, mille harrastamiseks Keila linnas puuduvad piisavad võimalused. Käesolevas eelnõus reguleeritakse sellistel juhtudel linna poolt toetuse maksmise tingimused. Keila linnas on 7-19-aastaseid noori kokku 1625 (seisuga 2018 jaanuar). 1.juuli 2017 seisuga oli Keila linnas huvitegevusega haaratud kokku 1803 last (siinhulgas on nooremaid kui 7 ja vanemaid kui 19), nendest huviharidusega  205 (muusikakool) ja huvitegevusega 1598, sh spordiga 843. Väga paljud lapsed tegelevad mitme huvialaga korraga. Eesti Hariduse Infosüsteemis registris on 808 Keila last. Nendest 162 harrastab huvitegevust väljaspool Keilat ja 646 Keilas. Keila huviklubidest on EHIS-s Keila Korvpallikool, Keila Swimclub, iluvõimlemisklubi Graatsia, JJ Street tantsuklubi, akrobaatikakool PartnerAkro ja Harju Jalgpallikool (üks rühm Keilas). Väljaspool Keilat toimub huvitegevus pea täielikult Tallinnas (98,3%). Kokku harrastavad Keila lapsed väljaspool Keilat huvitegevust 76-s erinevas organisatsioonis. 

Keila Linnavolikogu otsustas anda Harju maakonna vapi ja lipu kasutamise õiguse Harjumaa Omavalitsuste Liidule. Samaga määrati maakonna teenetemärkide andmise korraldajaks Harjumaa Omavalitsuste Liit. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega anti kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks üle ka maakonna sümboolika kasutuse ja teenetemärkide andmise õigus. Regulatsiooni kohaselt võivad maakonna vapi ja lipu kasutamist ning teenetemärkide andmist korraldada vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ühiselt, eelkõige kohalike omavalitsusüksuste liidu või muu ühise ühenduse kaudu. Selleks, et vappi ja lippu kasutada ning teenetemärke välja anda, peaksid kohaliku omavalitsuse üksused volikogus võtma vastu vastavad otsused, leppides kokku, kellel on õigus maakonna sümboolikat kasutada ning kelle kaudu teenetemärkide andmist korraldatakse. Seejuures peavad sümboolika kasutuse õiguse andmiseks ja teenetemärkide väljaandmise korraldamise üleandmiseks samasisulise otsuse tegema kõik maakonna kohalikud omavalitsused.

Keila Linnavolikogu kehtestas II lugemisel Keila linna kaevetööde eeskirja. Seni kehtinud 2007.aastal kehtestatud Keila linna kaevetööde ja tänava sulgemise eeskiri vajas kaasajastamist seoses seadusandluse muutumisega ja muutunud nõuetele teedeehituse valdkonnas. Muu hulgas on lisatud on ka Leppetrahvi mõiste, mis annab Keila Linnavalitsusele võimaluse sanktsioneerida kaeveloas sätestatud tingimuste rikkumise eest. Kaevetööks loetakse maapinnase kaevamist sügavamalt või maapinna kõrguse muutmist rohkem kui 30 cm. Kehtivas kaevetööde eeskirjas on selleks määraks 30 cm ja ei käsitle kõrguse muutmist. Eeskiri lubab kaevetööd peatada, kui raieloa puudumisel kahjustatakse haljastust. Täpsemalt kirjeldati ka haljastuse taastamise nõudeid. Nii võib puude kahjustamisel elujõuetuseni nõuda puude asendusistutuse korraldamist, puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, puu juurekael peab jääma kattest vabaks. Teekaitsevööndis on seatud kohustus paigaldada kommunikatsioonid minimaalselt 1,5 meetri sügavusele teekattest ja haljasalal minimaalselt 0,7 meetri sügavusele maapinnast.

Keila Linnavolikogu kinnitas kultuurikomisjoni uue koosseisu: esimees Erki Fels, aseesimees Ivar Krustok, liikmed Margus Välja, Karl Olaf Loog, Merle Liivand, Mairoos Kala, Marge Tänava, Kertu Lepiksaar,   Katrin Sassi ja Henry Heinleht.

 

Kolmapäev, 31.jaanur:

Keila Kooli VIII Võimlemispeo võitjad on põhikooli arvestuses 7BFC ja gümnaasiumi arvestuses 11J. Vaata pilte.

Oksana Post saatis Keila Ühisgümnaasiumi hoolekogu nimel laiali väärinformatsiooni sisaldava alusetutele hinnangutele ja arvamustele tugineva pressiteate, nagu Keila linnas tahetaks kaotada venekeelne kooliharidus. Linnapea Enno Fels lükkas väärinformatsiooni ümber.

Keilasse jõudis õpilasvahetusena Hollandist, Nieuwegen Calls Collegi 22 õpilast ja kaks õpetajat. Ees ootab nädal Eestis.

 

Neljapäev, 1.veebruar:

Harju Elekter Elektrotehnika avas pidulikult oma uue tehase, mis asub endises PKC hoones. Ettevõttel läheb hästi, suurenenud tellimuste najal on ettevõtte töötajaskond viimase aastaga kasvanud ligi 100 inimese võrra. Vaata pilte.

Harju Maakonnaraamatukogus EESTI VABARIIK 100 raames väljapanek "Veebruar 1918" ja viktoriinisari  "Kas tunned Harjumaad?".  Vastused leiab raamatukogust raamatute väljapanekult "Kas tunned Harjumaad?".  I - Kuusalu vald ja Loksa linn (veebruar), II - Viimsi ja Jõelähtme (märts), III - Anija ja Raasiku (aprill) ning IV - Keila linn (mai.)

‎Keila Korvpallikool‎ kaotas võitluslikus kodumängus Reinar Halliku Korvpallikoolile 72:77. SK RIM vs. Keila KK 64:52.

 

Reede, 2.veebruar:

Keila lehes: esiküljel Šoti majast. Uudistes Väärikate Ülikooli kingitusest, Harju Elektri tütarfirma suurlepingust, Pensionäride Ühenduse uutest juhtidest, EV100 ja naiskodukaitsjate sündmustest, rahvamuusikapeost, mälumängust, Rukkilille lasteaia projektist, Keila tüdrukutest Hollandis, eritariifsetest telefoninumbritest, sõidutee ääres mängimisest ja nõrgast jääst. Keelenõuandes: Kas lõpu poole (lahku) või lõpupoole (kokku)? Tegija on Roland Laipaik.

Harju maakonnaraamatukogul on 99.sünnipäev. 2.veebruaril aastal 1919 avati lugejatele Keila Rahvahariduse Seltsi raamatukogu, mis anti 1938. aastal linnale. 1941. aastal oli raamatukogus 3500 köidet. Aastatel 1957–2012 paiknes raamatukogu kultuurimajas, misjärel koliti Keila Kooli hoone põhjatiiba. 26.jaanuari Keila lehes nimetas raamatukogu direktor Rutt Enok, et raamatukogus on ca 107 000 köidet, eelmisel aastal tehti 98 700 laenutust.

Kalle Sepp ja Mikk Tammepõld andsid oma Eesti tuuril kontsert „Vaikus" Keila Kultuurikeskuses.

Keila Väärikate ülikool kingib EV100 ja Harju maakonnaraamatukogu 99 puhul raamatukogule käsitööalbumi „Rohelise Keila neli aastaaega".

 

Laupäev, 3.veebruar:

Harju Maakonnaraamatukogus on sünnipäeva raames Lasteteatri Mäng etendus „Kuidas saada heaks"

Kultuurikeskuses on Meelelahutusliku Mälumängu viimane,  V etapp. Küsimused on koostanud Heli Nurger ja Urmas veersalu. Külaline on Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Tervisekeskuses on Suur Ujumisvõistluste Päev. Bassein on suletud kuni 18.00.

 

Pühapäev, 4.veebruar

Keila Muusikakoolis Eesti vabariigi 100.aastapäevale pühendatud kontsert „See kauge hääl", esinevad segakoor Keila ja Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor.