« Tagasi

3.nädal 2018


Esmaspäev, 15.jaanuar:

15.jaanuariks laekusid linnavalitsusse esildised Keila linna 2018.aasta kultuuripreemia määramiseks. Esitatud on üksteist inimest või inimeste gruppi. Kultuuripreemia määrab linnavalitsus kultuuripreemia määramise komisjoni ettepanekul. Kultuuripreemia antakse üle Eesti Vabariigi 100.aastapäevale pühendatud aktusel Keila Kultuurikeskuses 23.veebruaril.

Harju Maleva Keila jaoskonna naiskodukaitsjad koos noorkotkaste ja kodutütardega ning Keila Noortekeskuse nimel Tiina Sinijärv ja Harju maakonnaraamatukogu nimel Rutt Enok  esitasid Keila linna kultuuripreemia kandidaadiks Keila Kodutütarde ja noorkotkaste rühmajuhi Pille-Riin Moilanen, kes on vabatahtlikuna,  suure pühendumusega ning tulemuslikult tegelenud noorte isamaalise kasvatuse ning eluks vajalike oskuste ja teadmiste arendamisega. Pille-Riin on pühendunud naiskodukaitsja, kes oskab ühildada nii töö täiskasvanute kui lastega. Korraldades laagreid ja üritusi kodutütardele ja noorkotkastele on ta olnud alati osav kaasama sinna ka naiskodukaitsjad. Ta on alati abivalmis erinevate heategevusürituste  korraldamisel, seda  nii Harjumaal kui Tallinnas (Tallinna linnaosade päevad, Keila kohvikutepäev, Keila päev, jne.).   Ta üksnes ei aita vaid propageerib ja tutvustab seda ka teistele, näituste korraldamine koos avatud uste päevadega.    Üks tähtsamaid kampaaniaid, mida Pille-Riin aitab Keila linnas korraldada „Anname au". Pille-Riin kuulub naiskodukaitsjate ridadesse alates 2005. aastast.         

Keila ühisgümnaasium, Keila Ühisgümnaasiumi hoolekogu ja Ujumisklubi Delfiin esitavad Kultuuripreemia kandidaadiks üle 20 aastase staažiga Keila Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja ujumistreeneri Larissa Kangeri. Pilt : Facebook

Keila Kool, Keila Sõpruslinnade Selts ja  Viljar Paalaroos esitavad Keila linna kultuuripreemia kandidaadiks Keila Kooli kauaaegse õpetaja Urve Paltseri, kes on Keila Koolis alates 1972.aastast. Urve Paltseri teeneks kirjeldatakse lisaks tema õpetajarollile oskust olla  ekskursioonijuhi rollis nii kodumaal, kui välisriikides. Eraldi on esildises nimetatud tema rolli õpilasvahetuses Hollandi Calls Collegiga alates 2000.aastast ning kooli õpilaskonverentsi  ja Comenius projekti , Moeshow „Duubeldame" ja teiste tunniväliste sündmuste korraldamisel.

Tarmo Tamkivi, Margus Välja, Timo ja Tanel Suslov, Valdur Vacht, Jaanus Väljamäe, Peeter Danelson ja Kalle Kask on esitanud kultuuripreemia kandidaadiks jalgpallielu edendaja ja treeneri Targo Kaldoja. Oluliseks peetakse tema panust Keila noorte sportlike eluviiside kujundamisel läbi jalgpalliharrastuse, MTÜ Keila Jalgpalliklubi tegevuse korraldamisel, mõtestamisel ja eestvedamisel.  Oluline on ka tema panus Keilasse kaasaaegse jalgpalli infrastruktuuri rajamisse.

Tarmo Tamkivi, Margus Välja, Timo ja Tanel Suslov, Valdur Vacht, Jaanus Väljamäe, Peeter Danelson ja Kalle Kask on esitanud kultuuripreemia kandidaadiks ka kolmiku Targo Kaldoja, Rasmus Heinla ja Tiit Tikenberg Keila nime viimise eest Eesti meeskonnamängude tippspordi kaardile, kui käesolevaks aastaks on Keila JK esindusmeeskond tõusnud Eesti meistrivõistluste Esiliigasse.  Samuti tunnustatakse kõiki kolme Keila Jalgpalliklubis tegutsevat meest nende vabatahtliku jalgpallialase tegevuse eest laiemalt. Targo Kaldoja on klubiga seotud alates 1997.aastast, olnud noortetreener ja juhatuse esimees. Rasmus Heinla oli 12 aastat klubi esindusmeeskonna liige, viimasel kahel aastal on juhtinud klubi strateegilisi ja sisulisi arengusuundi. Tiit Tikenberg oli esindusmeeskonna mängiv treener kui meeskond jõudis II-liigast Esiliiga B-sse ja sealt Esiliigasse. Pildid: Keila JK

   

Heli Nurger, Mall Siniveer  ja Rutt Enok Harju Maakonnaraamatukogu töötajate nimel esitasid kultuuripreemia kandidaadiks reformatsiooni 500.aastapäevaga seotud sündmuste korraldamise eest Keilas ja näoga Keila rahva poole seismise eest viimase kümne aasta jooksul  Keila Miikaeli kiriku pastori Marek Rootsi. Esitajad rõhutavad, et just Marek Rootsi ideest sai alguse Harjumaa Muuseumis eksponeeritud näitus „Kirik keset küla", mis oli oma ideelt ja ülesehituselt tagasiside põhjal parim seda teemat käsitlenud näitus Eestis. Samuti pannakse Rootsi teeneks oktoobris Keilas toimunud EELK kirikupäevi „Kindel linn".

MTÜ Keila Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid, puuetega laste vanemad, keila haridus- ning sotsiaalvaldkonna esindajad ja Keila kogukonna liikmed, kokku 21 inimest on esitanud Keila linna Kultuuripreemia kandidaadiks Kadri Tomera. Kadri Tomera väärib tunnustust Keila linna ja Lääne-Harju piirkonna puuetega laste sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste pikaajalise osutamise, juhtimise ja koordineerimise eest.

Anne Siniveer, Imbi Kromanov ja Külli Zukker on esitanud kultuuripreemia kandidaadiks Agu Veetamme, Keila lehe peatoimetaja alates 2012.aasta jaanuarist. Lisaks tema oskuslikule tegevusele ajakirjandusväljaande toimetajana on Agu Veetamme eriliseks teeneks nimetatud  Keila Lehes järjejutuna ilmunud  vanameister Hillar Palametsa pajatusi ja 2017.aastal nende põhjal koostatud  raamatu „Pajatusi Keilast ja kaugemalt" üllitamist.  Teos oli menukas, seda kasutati kevadel autasustamistel ja kingitustena  ning müüdi läbi loetud kuudega. Agu Veetamme kandidatuuri toetavad ka Keila Kultuurikeskuse juhataja Katrin Sassi, Harju Maakonnaraamatukogu juhataja Ruth Enok, Keila Kooli direktor Mait Tõitoja, Keila Muusikakooli direktor  Andres Teppo, Keila Sõpruslinnade Seltsi aseesimees Andrus Allast ning eraisikuna Valdur Vacht.

Keila Muusikakooli direktor Andres Teppo esitas Keila linna kultuuripreemia kandidaadiks 1944.aastast Keila muusikakooli õpetaja ja laulja Marika Pabbo. „Esitan Marika Pabbo Keila linna kultuuripreemia kandidaadiks arvestades tema suurt rolli Keila muusikaelu kujundamisel viimastel aastakümnetel," kirjutab taotluses  Andres Teppo.

Berit Prukner (tantsurühm Pillerkaar), Kersti Mägi (tantsurühm Keikal), Katrin Sassi (Keila Kultuurikeskus) ja Kaja Peetris (Keila Kool algkoolimaja) esitasid Keila linna Kultuuripreemia kandidaadiks Aire Tomsi, kes on kes on pühendunult õpetanud rahvatantsu nii Keila linna noortele kui täiskasvanutele, aidanud hoida ja levitada rahvakultuuripärandit, ja kelle juhendatavad tantsurühmad on edukalt esindanud Keila linna nii piirkondlikel sündmustel, üleriigilistel tantsupidudel ja konkurssidel ning festivalidel välisriikides. Möödunud aastal Keilas toimunud Harjumaa põlvkondade peol oli Aire liigijuht ja andis peo korraldusmeeskonna liikmena suure panuse peo õnnestumisse, pälvides selle eest 2017. aasta Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupi aastapreemia.

Kalle Kask esitas kultuuripreemia kandidaadiks Maret Lepiksaare ja Aare Lepiksaare. „Tunnustan perekond Lepiksaart, kes andsid suure panuse, iseseisva kodulinna  püsima jäämise eest.  Sellist kodanikualgatust ja kogukonna ühtekuuluvustunnet ühendava protsessiga ei ole Keila linnas veel keegi suutnud hakkama saada,"  kirjutab Kask esildises. Keila Lehe küsitluse kohaselt osutus 2017.aasta teoks Keila iseseisvuse säilitamine, mis oli ka kodanikualgatuse musternäitena üks Harjumaa Aasta Tegu nominent. „ Austame ja väärtustame sellist poliitikavaba ja kodanikualgatuslikku panust oma kodulinna," kirjutab Kalle Kask, Keila linna elanik aastast 1986, Keila linna päevade korraldamise toimkonnas alates 1993, Linnavolikogu liige aastast 2005.

Linnavalitsus avaldas pärast asjaosaliste nõusoleku saamist aastalõpu elanike kampaania peaauhinna võitjad. Peaauhinna võitsid  Taivo Krabi ja Marleen Eensoo, kes sõidavad aprillis koos kaaslasega Siguldasse nädalalõppu veetma.  300-eurose auhinnaraha võitsid Indrek Kask, Irina Klõga, Mark-Hendrik Mäeste, Jessica Viinamägi, Stiina Sirak, Virve-Lende Ellert, Viktoria Karpovits, Marvin Lepp, Monika Loit-Kilgas ja Rait Sildvee. Loosimine toimus kõigi aastavahetuse seisuga Keila elanike vahel

Keila Kooli põhjamajas algas värvidenädal. Esmaspäev – sinine, teisipäev punane, kolmapäev roosa, neljapäev roheline, reede must.

 

Teisipäev, 16.jaanuar:

Harju Maakonnaraamatukogus on riiulinäitus "Kirjandusteoste põhjal / ainetel tehtud eesti mängufilme".

Keila Koolis toimus koolisisene etluskonkurss 4.-6. klassi õpilastele. Osalejaid oli 21. Luulekonkursi eesmärk oli suurendada õpilaste huvi luule lugemise ja esitamise vastu,  anda võimalus sõnaliseks eneseväljenduseks. Žürii hindas etlejaid kahes arvestuses: 4. kl ja 5.-6. klass. Valiti välja parimad etlejad. 4. klass  1. koht  Leele Veersalu, 2. koht  Kevin Sims , 3. koht  Lisette Tarto (kõik 4.a, õp Karina Kirisberg). 5.-6. klass 1. koht Paulina Andrejeva  6.a (õp Mary Vaher), 2. koht  Liisa Marii Mathisen  6.a (õp Mary Vaher), 3. koht  Hanna Maria Lepp  5.a  (õp Riin Buddell). Žürii eripreemia väga loomuliku esituse eest pälvis 5.a klassi õpilane Miia-Britt Ojala (õp Riin Buddell). Ürituse eestvedaja oli Mary Vaher.

Keila Koolis oli ka Ajaloo koolisisene olümpiaad 6.-12. Kl.

 

Kolmapäev, 17.jaanuar:

Saabus kiri Omnivast, mis annab teada postiettevõtte plaanist korrastada kirjakastide võrgustikku, et paigutada kirjakastid nähtavatesse ja käidavatesse asukohtadesse, kus inimestel oleks neid mugav kasutada. Parimate asukohtade väljaselgitamiseks palutakse kohalike inimeste ja kogukondade abi. Kirjakastid on olnud praegustes asukohtades üldjuhul juba pikki aastaid, kuid inimeste liikumisteed ja harjumused võivad olla selle aja jooksul muutunud. Selleks, et postiteenuse kasutamine oleks inimestele mugav, paigutatakse kirjakastid asukohtadesse, kus elanikel on neid lihtne kasutada.  Omniva palub elanikel saata kirjakastide paremate asukohtade osas ettepanekuid kuni 28.veebruarini aadressile info@omniva.ee. Ettepanekule tuleb kindlasti lisada Keila ning võimalikult täpne asukohakirjeldus. Kirjakastid on need, mida inimesed kasutatavad kirjade saatmiseks. Postkaste, mille kaudu inimestele ja ettevõtetele/asutustele posti kätte toimetatakse, ümberkorraldus ei puuduta.

Vikerkaare lasteaia Naksitralli rühm võttis osa ühest vahvast projektist. Eesti 100. aasta sünnipäeva puhul kõnnitakse/joostakse/sõidetakse rattaga, kuidas kellelegi meelepärane on, kalli kodumaa hümni sõnad kaardile. Naksitrallid andsid ka oma panuse, käisid täna jalutamas ning kirjutasid kaardile sõna "Leia".

Postimees avaldas uudise, et suuresti Keilast pärit noormeestest koostatud Eesti bobikelgukoondis ei pääse olümpiamängudele. „Sisuliselt maeti olümpialootus maha juba aasta aega tagasi," selgitas Eesti kahekelgu roolija Hardi Link. Pärast jaanuaris Euroopa karikasarja (MK-sarjale järgnev tase) etapil St. Moritzis saadud 24. kohta (kaotust esikoha saanud Läti kelgule, mida juhtis väikeste medalimõtetega Pyeongchangi sõitev Oskars Melbardis, kogunes ainsaks jäänud laskumisel 4,20 sekundit) enam ühelgi võistlusel ei starditud. Põhjus – rahamure. Uudis pikemalt.

Algkoolimajas tähistati kooliharjapäeva.

 

Neljapäev, 18.jaanuar:

Linnateatris anti üle Harjumaa ekspertgrupi aastapreemiad. Harju Maakonnaraamatukogu direktor Rutt Enok pälvis elutööpreemia kauaaegse tulemusliku rahvakultuuri edendamise eest Harjumaal. Keilast pälvisid veel aastapreemia Tiia Peenmaa, Reet Leemets ja Aire Toms maakonna põlvkondade peo läbiviimise eest ning Keila Muusikakooli õpetaja Eva Teppo sihikindla tegevuse eest Eesti rahvuse säilimisel ja kultuuri edendamisel.

Harjumaa Muuseumis avatud Kaitseliidu Harju Maleva 100. aastapäevale pühendatud näitus tutvustab organisatsiooni mitmekülgset ajalugu selle hällist kuni taasloomiseni. Väljapaneku fookuseks on Harju Maleva tegevus Eesti Vabariigi perioodil, kui maakondlikest omakaitse rühmadest võrsus tugev ülemaaline sõjaline korrakaitse organisatsioon. Näitus kajastab Harju Maleva tekkelugu, eriorganisatsioone, spordielu, vastupanutegevust II Maailmasõja ajal ja ka pärast seda ning Kaitseliidu taassündi. Näitusel eksponeeritud esemed, dokumendid ja fotod pärinevad Eesti Rahvusarhiivi ja Kaitseliidu arhiivist, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ning Kaitseliidu ja Harjumaa Muuseumi kogudest ja erakogujatelt: Aleks Kivinuk, Aku Sorainen, Jüri Pääsuke, Elvi-Aino Leitmäe. Koostööpartnerid: Rahvusarhiiv, Eesti Sõjamuuseum, Kaitseliit, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, MTÜ Front Line, Otofoto, Aart Nõmm, Aku Sorainen, Aleks Kivinuk, Jüri Pääsuke, Elvi-Aino Leitmäe, major Madis Morel. Kollektsionäär , Kaitseliidu Tallinna maleva liige Ahti Juhe tõi näituse avamisele ka ühe Kaitseliidu ohvitseri mõõga. See KL Harju malevapealik (1928-1940) Kristjan Saarele kuulunud mõõk oli näitusel napid tund aega, siis viis mõõga omanik selle taas oma kollektsiooni tagasi. Vaata pilte.

Keila skautide initsiatiivil on Jõe tänava platsile loodud uisuplats. Õla panid alla Keila Päästekomando oma varustusega ja Keila vesi. Suur tänu neile ja vabatahtlikele abilistele! Skaudid tegid liuvälja ka mullu.

Algkoolis oli pereõhtu „Igal puul on oma juur"

 

Reede, 19.jaanuar:

Keila Lehes: esiküljel Henri lugu - jutt on noortekeskuse automudelismi ringist. Uudistes: kultuuripreemia üheteistkümnest kandidaadist, kampaania auhindadest, Elroni 2017.aastast, töödest Keila lõunaosas, töömessist 7.veebruaril, kaasavast eelarvest, gripivaktsiinist, trepigalerii näitusest ja Keila linnaliinist koos uue graafikuga. Pikem usutlus on Sotsiaalkeskuse eakate sihtgrupi noorima ringijuhi, võimlemistreener Katre Kaljusaarega. Keelenõuandes saame teada, et Keilas elavad keilalased, mitte keilakad. Tegija on Tiit Laur ehk DJ Taat.

Keila Linnavalitsuse istung 19.jaanuaril 2018

Linnavalitsus kuulas Harjumaa Muuseumi direktori Annika Tiko ülevaadet Harjumaa Muuseumi  tulevikuplaanidest ja muuseumi arengukava 2018-2021 eelnõust . 

Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse Keila linna eelarvest noorte väljaspool Keila linna toimuva huvitegevuse toetamise korra eelnõu.  Eesmärk on korraldada Keila linna noorte mitmekülgse huvihariduse omandamise soodustamine väljaspool Keila linna huvitegevuse harrastamise osalise kompenseerimise kaudu. Täna kehtiva ja noorte huvitegevuse toetuse andmise aluseks oleva määruse (  Keila linna eelarvest noorte huvitegevuse toetamise kord) kohaselt  ei ole võimalik rahaliselt toetada nende Keila linna noorte huvitegevust, kes osalevad huviringides ja huvikoolides väljaspool Keila linna. Üldjuhul osaletakse sellises huvitegevuses, mille harrastamiseks Keila linnas puuduvad piisavad võimalused. Arvestades täna linnaeelarves  olevat huvitegevusbaaside toetust ja meisterlikkuse toetust (kokku 193 000 EUR) ning neid baase kasutavate laste arvu ja seda, et tegevus toimub üldjuhul 9 kuul aastas, tuleb keskmiseks toetuse suuruseks 30 EUR lapse kohta. Sellest tuleneb on eelnõus pakutud ka väljaspool Keila linna huvitegevusega tegelevate laste toetamise piirsumma.

Üheselt mõistetavat ülevaadet noorte huvitegevusalasest hõivatusest ei ole.  Keila linnas on elanike registri andmetele 7-19-aastaseid noori kokku 1625 (seisuga 2018 jaanuar). 1.juuli 2017 seisuga oli Keila linnas huvitegevusega haaratud kokku 1803 last (siinhulgas on nooremaid kui 7 ja vanemaid kui 19), nendest huviharidusega  205 (muusikakool) ja huvitegevusega 1598, sh spordiga 843. Väga paljud lapsed tegelevad mitme huvialaga korraga.

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on fikseeritud Keila laste ja noorte huvitegevust järgmiselt. Kokku on registris 808 Keila last. Nendest 162 harrastab huvitegevust väljaspool Keilat ja 646 Keilas. Keila huviklubidest on EHIS-s Keila Korvpallikool, Keila Swimclub, iluvõimlemisklubi Graatsia, JJ Street tantsuklubi, akrobaatikakool PartnerAkro ja Harju Jalgpallikool (üks rühm Keilas). Väljaspool Keilat toimub huvitegevus pea täielikult Tallinnas (98,3%). Kokku harrastavad Keila lapsed väljaspool Keilat huvitegevust 76-s erinevas organisatsioonis. Valdkondadest on kõige rohkem lapsi tegelemas spordiga 35, keeleõppega 32, muusikaga – 15, tantsuga – 10 ja kunstiga – 5. Osa lapsi õpib koolide ja erakoolide täiendõppes, mis on fikseeritud huvitegevusena (näiteks Gustav Adolfi koolituskeskus). Kokku on neid 10.

Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse  2016.aastast kehtestatud  määruse „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Keila linnas" muutmise eelnõu. Eelnõu esitamise põhjus on asjaolu et alates 2018. aasta algusest jõustusid mitmed sotsiaaltoetusi ja teenuseid puudutavad sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) muudatused, millest tulenevad kohustused kohalikele omavalitsustele.

Linnavalitsus andis 15. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 üürile sotsiaaleluruumi aadressil Pargi 30-3/201 ( suurusega 19,5 m2) määraga 1,20 eurot ruutmeetri kohta.

Linnavalitsus otsustas rahastada alates 1. veebruarist 2018 Lee OÜ teenusel viibiva kahe Keila linna lapse lapsehoiuteenust vastavalt esitatud arvetele.

Linnavalitsuse istungil kuulati informatsiooni Keila Ühisgümnaasiumi ja Keila Kooli ühendamise võimalikkusest ja otstarbekusest. Ühendamisplaani kohaselt on mõte luua Keilasse kahekeelne kool - senistel Keila Ühisgümnaasiumi õpilastel võimaldatakse jätkata venekeelse põhihariduse omandamist uuenenud koolis, mis võiks kanda nime Keila Kool. Venekeelne õpe jätkuks peamiselt senises Keila Ühisgümnaasiumi hoones, samas oleks lihtsamalt kasutatavad ka Põhjamaja eriti head võimalused. Keila Ühisgümnaasiumis on jätkuvalt probleemiks  klasside täituvus,  õpilaste vajalike tugiteenuste pakkumine vene keelt valdavate spetsialiste nappuse tõttu. Keila linna elanikeregistris olevate õpilaste osakaal on pidevas languses, moodustades käesoleval õppeaastal vaid 32 % õpilaste üldarvust, seejuures mittestatsionaarse õppevormiga gümnaasiumiosa 33-st õpilastest on Keila linna elanikud vaid 3.  Eraldi kooli pidamine on linnale ebamõistlikult kulukas. Kahe kooli liitmisel avarduvad huvitegevuse, tugiteenuste ja õppekava arendamise võimalused, mille tulemusena on võimalik pakkuda vene-keelsetele õpilastele kvaliteetsemat õpikeskkonda ning arvestada paremini õpilaste individuaalseid vajadusi. Samuti on paremad võimalused venekeelsete õpilaste integreerumiseks. Oluline aspekt on ka õpetajate palkade ning töötajate hüvede ühtlustamine.

Pärast AS Eesti Keskkonnateenused esindaja Bruno Tammaru küsitlemist ja selle järgnenud põhjalikku kaalumist ja  vaidlusi kehtestas linnavalitsus Keila linna haldusterritooriumil alates 1. veebruarist 2018. a korraldatud segaolmejäätmete veo teenuse uued hinnad. Korraldusega nõustuti 2016.aastal toimunud riigihanke „Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Keila linnas" võitja AS Eesti Keskkonnateenused taotlusega olmejäätmete veo teenustasude suurendamiseks. 15.12.2017. a esitas AS Eesti Keskkonnateenused linnavalitsusele taotluse teenustasude suurendamiseks seoses jäätmete käitluskulu ligi 100%-lise kasvuga Jõelähtme prügilas alates 1. jaanuarist 2018. Varasem käitlushind oli 32,00 €/tonn, alates 2018 on käitlushind 63,50 €/tonn (+käibemaks). Taotluses on öeldud, et ettevõttel ei ole võimalik kasvanud kulusid enam katta sisemiste ressursside abil ja pakkumise esitamise ajal polnud võimalik prognoosida, et jäätmeid tuleb alates 2017 suunata lõppladestamisele, millega kaasneb saastetasu. Linnavõimul oli valida, kas nõustuda taotlusega või kuulutada välja uus hange. Linnavalitsuse istungil toimunud arutelus jäi peale hinnang, et jäätmekäitluskulu ja kütusekulu osakaalu olulise kallinemise tõttu ei anna uus hange väga tõenäoliselt madalamat hinda AS Eesti Keskkonnateenuste taotluses soovitutega. Seda hinnangut kinnitab ka teiste Harjumaa omavalitsuste prügiveohindade võrdlustabel.  Alates 1.veebruarist 2018 maksab kuni 0,08 m³ suuruse konteineri tühjendamine 0.62 eurot (hind jäätmete ühekordse käitlemise eest siin ja edaspidi koos käibemaksuga), kuni 0,14 konteiner 1,09, kuni 0,24 konteiner 1,87, kuni 0,37 konteiner 2,89, kuni 0,66 konteiner 5,15, kuni 0,80 konteiner 6,24, kuni 1,50 konteiner 11,71, kuni 2,50 konteiner 19,51 ja kuni 4,50konteiner 35,12 eurot. Keilas tekib ca 125-130 tunni jäätmeid kuus.

Linnavalitsus väljastas kasutusloa mänguväljakule Kalda põik 36 asuval kinnistul. Enska Ehitus OÜ taotles kasutusluba Kalda põik 36 kinnistule ehitatud mänguväljakule kuhu paigaldati Tiptiptap OÜ poolt toodetud  liumägi MIA, kahekohaline rippkiik ja liivakast. Lisaks on mänguväljakule paigaldatud pargipink ning prügikast. Atraktsioonidealune turvaala on kaetud 40 cm paksuse liivakihiga.   Kasutusloa taotluse lisad on kaetud tööde aktid, teostusjoonis, sertifikaadid, ehitise ülevaatuse akt. Ehitas Azelta Projekt OÜ, omanikujärelevalve tegija oli OÜ AIK- Projekt.

Linnavalitsus andis otsustuskorras Janno Hinnole kasutusse Piiri tn 3b kinnistu osa üldpinnaga 9 m2, tähtajaga 01.01.2018 kuni 31.12.2018, rendihinnaga 40 eurot kuus. Rentnik kasutab Maatükki müügipaviljoni, milles pakutakse nii kiirtoitu, maiustusi kui ka avalikust huvist lähtuvalt Keila linna sümboolikaga tooteid ja tasuta Keila Lehte, aluse ja teenindamiseks vajaliku maana.

Linnavalitsus andis alates 1.jaanuarist 2018 otsustuskorras tasuta kasutusse Keila linna valduses olevad mitteeluruumid  Pargi 30-3 1.korrusel, üldpinnaga 171,8 m² mittetulundusühingule Töötahe töötamise toetamise teenuse ja kaitstud töö teenuse tegevuste läbiviimiseks erivajadusega inimestele.

Linnavalitsus määras projekteerimistingimused Uus tn 6 asuvale 1010 m2 suurusele elamumaa kinnistule üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks. Ehitisregistri andmetel asub Uus tn 6 kinnistul üksikelamu vundament ja abihoone.

Linnavalitsus kinnitas Keila linnavalitsuse hankeplaani 2018.aastaks. Muu hulgas on hankeplaanis Keila Keskpargi rekonstrueerimisprojekti koostamine ja pargi rekonstrueerimine, Keila lasteaia Miki ehitustööde ja hilisema sisustamisega seotud hanked, Sipsiku lasteaia parkla ehituse, lasteaia Vikerkaar remondi, Keila Mõisapargi hooldamise ja inventari soetamise hanked, Harjumaa Muuseumi fassaadi remont, linna mänguväljakute renoveerimine, Jäätmejaama ehituse II etapp, Ülesõidu tänava kõnnitee ehitus, Koidu tänava remont, linna üldplaneeringu koostamine ja teised hanked.

Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse eelnõu, millega delegeeritaks Harju maakonna vapi ja lipu kasutamise õigus Harjumaa Omavalitsuste Liidule, kes määrati ka  maakonna teenetemärkide andmise korraldajaks. Maavalitsuste  tegevuse lõpetamisega anti kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks üle ka maakonna sümboolika kasutuse ja teenetemärkide andmise õigus. Regulatsiooni kohaselt võivad maakonna vapi ja lipu kasutamist ning teenetemärkide andmist korraldada vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ühiselt, eelkõige kohalike omavalitsusüksuste liidu või muu ühise ühenduse kaudu.

Linnavalitsus moodustada Keila Linnavalitsuse alalise komisjonina linnavalitsuses menetletavate planeeringute läbivaatamiseks, seisukoha võtmiseks ja linnavalitsusele ettepanekute tegemiseks planeeringute  komisjon järgmises koosseisus: Timo Suslov (Keila linnavalitsuse majandus-, ehitus- ja keskkonnateenistuse abilinnapea –komisjoni esimees), Viljar Paalaroos (Keila Linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees), Madis Kõrvits (Keila Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige), Margus Nigol (Keila Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige), Marju Vipper (Keila linnavalitsuse õigusnõunik), Inge Angerjas  (Keila linnavalitsuse keskkonnanõunik-linnaaednik), Sven Andrejev (Keila linnavalitsuse maakorraldaja), Olar Barndõk (Keila linnavalitsuse ehitusinsener), Imbi Grünberg (Keila linnavalitsuse ehitusnõunik), Uno Paas (Keila linnavalitsuse järelevalvespetsialist) ja Siiri Hunt (Keila linnaarhitekti kt.)

Keila linna kaevetööde eeskiri läks koos väikeste paranduste ja täiendustega Keila Linnavolikogusse II lugemisele.

Linnavalitsus kinnitas Linnavalitsuse liikmete tööjaotuse ja asendamise korra. Kinnitada linnavalitsuse liikmete alljärgnev tööjaotus: Linnapea Enno Felsi valdkonnad on üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, linna esindamine, suhted avalikkusega, välisprojektid, välisrahastus, välissuhted ja sisekontroll. Linnavalitsuse liige Timo Suslov tegeleb linna planeerimise, keskkonna, ehituse, elamu- ja kommunaalmajanduse, linnavara haldamise ning korrakaitse küsimuste koordineerimisega. Linnavalitsuse liikme Inge Angerja tegevusvaldkonnad on keskkond, heakord ja kodanikeühendused. Linnavalitsuse liikme Avo Reiska valdkonnad on eelarve, tarbijakaitse ja ettevõtlus. Linnavalitsuse liige Anneli Pärlin tegeleb kultuuri, hariduse, noorsootöö, tervishoiu ja turismiga. Linnavalitsuse liige Elmet Puhm tegeleb sotsiaaltöö, lastekaitse, avaliku korra ja turvalisusega, kriisi preventsiooni ja –kommunikatsiooniga ning mitte-eestlaste integratsiooniga. Linnapea äraolekul asendab teda abilinnapea Timo Suslov, kui linnapea käskkirjaga ei ole määratud teisiti. Abilinnapeade ja linnavalitsuse liikme asendamine toimub linnapea käskkirjaga määratud korras. Linnapea, abilinnapea ja linnavalitsuse liikme asendamisel lähtutakse järgmisest linnavalitsuse liikmete asendamise skeemist: Enno Felsi, Inge Angerjast ja Anneli Pärlinit asendab Timo Suslov,  Timo Suslovit ja Elmet Puhmi Enno Fels.

Kultuurikeskuses on Meelelahutuslike Mälumängude sarja IV etapp – muusika.  Küsimused koostab melomaan ja spordifanaatik Tiit Laur ( DJ Taat) ning külalisena on kohal ajakirjanik, kultuuritegelane ning Eurovisiooni lauluvõistluse ekspert Olavi Pihlamägi.

 

Laupäev, 20.jaanuar:

Harju maakonnaraamatukogu Ettelugemishommikul loetakse Kairi Loogi raamatut "Piia Präänik kolib sisse".