« Tagasi

13.nädal 2013

 

Esmaspäev, 27.märts:

Hoovikohvik Wilhelmine andis teada, et ootab vanu ja uusi sõpru Suurele Aia- ja Supipäevale 17. juunil! Aiavärav avaneb 11.00 ja üritab sulguda 20.00. Päev on pühendatud aednik Wilhelm Sommeri mälestusele. Aiapidamise ja lillekasvatuse nõkse jagab botaanikuisand Andres Kask.  Täpsem programm ( päev läbi on plaanis loenguid, muusikat ja tantsu!) tulekul!  Rohevahetajad on teretulnud, samuti kõik, kel midagi muldapistetavat pakkuda! Ja muidugi on saadaval supp ja supikõrvane!

Muusikakoolis oli kontsert Ravel: valitud teosed klaverile. Esinesid Greete Jädal ja Elle-RiinVolmer.

 

Teisipäev, 28.märts:

Keila linnavolikogu otsustas jagada osaühingu Varahooldus 400 000 euro suuruse nimiväärtusega osa kaheks osaks: osa nimiväärtusega 204 000 ja 196 000 eurot ning müüa Aktsiaseltsile Keila Vesi osaühingu Varahooldus osa nimiväärtusega 204 000 eurot kahesaja nelja tuhande euro eest.

Keila Linnavolikogu 42.istungil kehtestas volikogu eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramiseks. Toimetulekutoetuse taotlejate kuludokumentide põhjal on selgunud, et üüri, korterelamu haldamise kulu, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise kulu, soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia kulu, kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse kulu ning olmejäätmete veo kulu kehtivad piirmäärad ei kata toimetulekutoetuse taotlejate reaalseid kulutusi, mistõttu on piirmäärasid vajalik tõsta. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normpind, milleks on 18 m² eluruumide üldpinda perekonna iga liikme kohta ja lisaks 15 m² perekonna kohta.  Kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem, võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind. Eluruumis üksinda elavale pensionärile võib normpinnaks arvestada kuni 51 m². Kui  eluruumi üldpind on väiksem normpinnast, võetakse aluseks tegelik pind. Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude piirmäärad on üür kuni 7 eurot/ m2 kohta kuus; korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu kuni 3 eurot/m2 kohta kuus; korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse kuni 1 euro/m2 kohta kuus; veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 15 eurot iga pereliikme kohta kuus;  soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 12 eurot iga pereliikme kohta kuus; kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 4 eurot/m2 kohta kuus; elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 30 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 20 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus; majapidamisgaasi maksumus kuni 6 eurot pereliikme kohta kuus;  maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind kuni 0,15 eurot/ m2 kohta kuus; hoonekindlustuse kulu kuni 0,15 eurot/m2 kuus ning olmejäätmete veotasu kuni 3,5 eurot pereliikme kohta kuus.

Keila Linnavolikogu kehtestas osaliselt maavanema järelvales heakskiitva seiskoha saanud Keila Jõesaare detailplaneeringu, mis on koostatud Keila Jõepargi kinnistule.

Üle 20 aasta kestnud planeerimise ja avalike arutelude tulemusel tohib Keila Jõesaare õigusjärgne omanik oma maadele ehitada esialgu loodetud 30 eramu asemel kõigest kaks maja. Enam kui 90% Jõesaarest jääb ka edaspidi linnarahvale avatud pargiks. Kui Keila linna territooriumil asuv Jõesaar omandireformi käigus Arne Kalmule tagastati jaotus maa sihtotstarbe järgi 50% ulatuses sotsiaalmaaks, 35% ulatuses elamumaaks ning ülejäänud oli määratud kaitsealuseks maaks. Volikogus täna kinnitatud detailplaneeringu järgi on hoonestatavaks alaks määratud vaid 6,7% Jõepargi maaüksusest. Planeeringu kehtestatavas osas jagatakse maa-ala 5 krundiks moodustatakse 3 elamumaa, 1 sotsiaalmaa ning 1 transpordimaa krunt ning neile määratakse maakasutustingimused ja ehitusõiguse ulatus ning tingimused. Jõepargi kinnistu omaniku esindaja ja Keila linna vahel on sõlmitud 13.10.2014 kirjalik leping selles, et planeeritud lahenduse kohaselt omanik kohustub andma eraomandis oleva pargiala ja Linnuse tänava lõigu tasuta üle linnale vastavalt avalikult kasutatava pargina ja avaliku tänavana. Planeeritaval alal on Keila linna üldplaneeringu kohaselt väikeelamumaa, üldmaa ja ühiskondlike hoonete maa juhtfunktsiooniga maad, mille proportsioone nimetatud detailplaneering täpsustab ja ehituskeeluvööndi vähendamisega muudab üldplaneeringut. Detailplaneering sisaldab Keila linna üldplaneeringu, mille osaks on Keila linna idaosa üldplaneering, muutmise ettepanekut maa juhtfunktsiooni proportsioonide osas, kuigi elamumaa juhtfunktsiooniga maad planeeritakse oluliselt väiksemas mahus ja üldmaad suurendatakse selle arvelt ja lisaks muudetakse detailplaneeringuga Keila jõe ehituskeeluvööndi ulatust osaliselt minimaalsele kaugusele 40 meetrit jõe kaldast vastavalt joonisel näidatud kavandatavate hoonete asukohas. Jõesaare detailplaneeringu väljatöötatud lahendusele on koostatud märtsis 2016. aastal Keskkonnamõju hindamise ekspertarvamus Hendrikson & Ko poolt, mille tulemusel jõudis ekspertgrupp seisukohale, et Jõesaare detailplaneeringu elluviimisel ei ole oodata olulise keskkonnamõju tekkimist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik, kuid arendaja peab rangelt kinni pidama seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest ja pargi hoolduskavaga sätestatud tingimustest. Lisaks sellele on MTÜ Suurkõrv koostanud aastal 2012 nahkhiirte uuringu Keila linnas, mis käsitleb Jõepargi kinnistu ala, mis korrastatult oleks eriti sobiv paik pargi liigilise mitmekesisuse säilimisel. Teemat käsitles ka Aktuaalse Kaamera põhisaade.

Keila Linnavolikogu võttis vastu  Keila linna 2017. aasta eelarve I lisaeelarve  kogumahus 6 238 656 eurot.  Linna eelarve põhitegevuse tulud suurenesid 3 680 040 eurot, põhitegevuse kulud 4 278 050 eurot, suurenes investeerimistegevus kogusummas -205 909 eurot sh saadav sihtfinantseerimine summas 739 470 eurot. Likviidsete varade muutus -803 919 eurot.

Linnavolikogu andis otsustuskorras Ain Kabalile ja Rein Arrole Keila OTT'i esindajana alates 1. aprillist 2017 kuni 1. augustini 2017 igal neljapäeval kella 16:30-st kuni kella 19:30-ni tasuta kasutusse Keilas Keskväljaku kinnistu 227,1 m² suurune osa kaubavahetuskohtumiste korraldamiseks. Kõneksolev maa-ala asub Keskväljaku kirikuplatsi keskel asuva haljasala ääres.

Linnavolikogu kooskõlastas ,,Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu", mis on koostatud OÜ Head, OÜ Sfäär Planeeringud ning Harku Vallavalitsuse poolt Harku valla üldplaneeringu täiendamiseks ja täpsustamiseks.

Keila Linnavolikogu kehtestas Keila linna koerte ja kasside pidamise eeskirja. Seni kehtiv eeskiri on kehtestatud 2003. aastal ning see vajas ajakohastamist. Tänu infotehnoloogia arengule on looma omaniku leidmine tehtud lihtsaks ning sisse viidud üleriigiline register. 2003. aasta Keila linna koerte ja kasside pidamise eeskirja vastuvõtmisel ei saanud seda arvestada. Samuti ei olnud 2003. aastal loomade kiibistamist, mida alustati 2009. aastal ja mis vajab reguleerimist uues määruses. Uues määruses on koerte kiibistamisnõue sees. Soovitatakse kiibistada ka teisi lemmikloomi, ennekõike kasse.

Volikogu kinnitas Keila Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2017. aasta tööplaani. Selle aasta septembris on kavas kontrollida Keila linna arengukava ja tegevuskava täitmist perioodil  1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2016.  Keila Kooli õpetajate 2014. aasta palgaraha sihipärase kasutamise kontroll, mille tulemustest informeeritakse Riigikontrolli - 1. vahekokkuvõte tehakse 1. oktoobriks 2017. Revisjonikomisjoni aruanne Keila linna 2016. aasta majandusaasta aruande kohta saab valmis mais 2017.

Sotsiaalkeskuses oli Kevadkontsert. Esinesid Saku ja Keila pensionäride ühenduste ansamblid.

 

Kolmapäev, 29.märts:

Keila linnavalitsus pälvis Tervise Arengu Instituudi tänukirja tulemusliku osalemise eest vanemlusprogrammi "Imelised aastad" pilootprojektis ning panuse eest vanemahariduse edendamisesse ja laste heaolu suurendamisesse Eestis. Tänukirja võttis vastu sotsiaalnõunik Piia Peterson.

Pärnus Sportland 3x3 korvpallivõistluste finaalturniiri meistriteks krooniti 4-5 klassi poiste arvestuses Keila Kooli õpilased Kaspar Talvistu, Christopher Lenk Erik Makke ja Kenert Kuldveer. Varem pole Keila Kooli esindus seda turniiri võitnud. 6-7 klassi poisid kaotasid veerandfinaalis 1 punktiga hilisemale turniirivõitjale Rakvere Gümnaasiumile. Keila Kooli esinasid Sten Strelkov, Mark Dzotsenidze, Karl Maarek Kokser, Ralf Rico Graudin. Südikat mängu näitasid ka 4-5 klassi tüdrukud, kes nabilt jäid medalitta saavutades 4. koha, võistkonda kuulusid Helena Erm, Jasmiin Viinamägi, Anett Lichtfeld, Greete Heleene Lainejärv. 6-7 klassi tüdrukud näitasid samuti südikat mängu kuid kahjuks alagrupist edasipääseda ei õnnestunud. Võistkonda kuulusid Egle Erm, Lisell Savila, Marii Ert, Ireene Vacht.

Ann Vaida ja Tiiu Jalakas avasid Kultuurikeskuses näituse „Tore oli teha". Ann näitab oma maale ja Tiiu kollaaže.

Saabus Riigihalduse ministri Mihhail Korbi allkirjaga Rahandusministeeriumi käskkiri Keila linnale 28 800 euro eraldamisest Keskväljakule lipuväljaku rajamiseks.

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus kutsub 27. aprillil 2017.a algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12, Keila) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Muusikakoolis oli Erika Uusi akordioniõpilaste kontsert.

Linnavalitsuses oli ettevõtjate ümarlaud.

 

Neljapäev, 30.märts:

AS Harju Elekter teavitas börsi, et on ostnud 80,5% suuruse osaluse elektrimaterjalide ja -seadmete müügiettevõttes Energo Veritas OÜ. Tehing jõustus 29. märtsil 2017. aastal, mil toimusid ka rahalised arveldused. Vastavalt lepingule ja lähtudes asjaolust, et tehing ei ole Börsi reglemendi tähenduses oluline, osapooled tehingu väärtust ei avalikusta. Tehingu järgselt liidetakse ASi Harju Elekter kaubandusgrupi äritegevus Energo Veritas OÜga, kes jätkab Kontserni tütarettevõttena.  Energo Veritas OÜ ostuga ning Kontserni tütarettevõttena tegutseva kaubandusüksuse moodustamisega suurendab Kontsern oma turuosa Eestis, laiendab oluliselt tootesortimenti ning loob eeldused Kontserni toodete müügi võimendamiseks Eestis ja Baltimaades. Ettevõtte fookus suundub just projektijuhtimisel põhinevale müügi- ja kaubandustegevusele. Kontserni uue tütarettevõtte Energo Veritas OÜ juhatajana jätkab senine ettevõtte juhataja Kristo Reinhold. Ettevõtte nõukogusse nimetati ASi Harju Elekter juhatuse esimees Andres Allikmäe, ASi Harju Elekter juhatuse liige Tiit Atso ja ASi Harju Elekter Elektrotehnika müügidirektor Tiit Luman. Harju Elektri juht Andres Allikmäe ütles Äripäevale, et Energo Viritase ülevõtu eesmärk on jõuda bõrsile atraktiivse 100 miljoni euro suuruse käibeni. Praegu on kontserni müügitulud üle 60 miljoni euro aastas.

Ilmus Keila Jalgpalliklubi kuukiri, kust saab ülevaate selle kuu tegemistest. Lisaks saab lugeja klubi toetaja Glamox He AS-iga tehtud intervjuus teada, missugune on tänapäeva trend valgustite maailmas.

Vikerkaare lasteaia Tuhkatriinu rühma külastas teraapiakoer Deisi, keda saatsid tema perenaine Aile Tõlgu ja Irene Metsis. Külalised tulid lasteaeda Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu kaudu. Lapsed said palju uusi teadmisi koertega käitumise kohta, samuti jagasid nad omapoolseid kogemusi ning esitasid küsimusi. Täname külalisi sõbraliku, õpetliku ja toreda visiidi eest. Aitäh Karin Purdele, kes tegi teraapiakoera lasteaeda kutsumise ettepaneku. Vaata pilte.

Keila linna uuenev turg alustas enda teadvustamist, avanes nende lehekülg suhtlusvõrgustikus Facebook.

Harju Maavalitsus tähistas enda eelkäija Harju Omavalitsuse asutamise 100.aastapäeva.

Harju Maakonnaraamatukogus on raamatunäitus "Eesti rahvusliku skulptuuri looja August Ludwig Weizenberg - 180".

Keila Kooli ja Neuwegeni Calls Collegi õpilasvahetuses osalejad on jõudnud Hollandisse.

Õhtul said kokku Keila linna vabaühendused.

Kultuurikeskuses oli koomiline kontsert  „Ai Heit Mjuuzik". Laval olid Maris Liloson, Haide Männamets, Toomas Tross ja Siim Selis.

Keila Muusikakooli saalis esines vaskpillikvintett Tuulisbrass koosseisus Villem Süvari (trompet), Jan Erik Pirts (trompet), Mariel Oserov (metsasarv), Karl Abro (eufoonium) ja Toomas Oskar Kahur (tuuba). Kvinteti muusikajuht ja innustaja on kauaaegne Rahvusooper Estonia trompetist, puhkpilliorkestrite dirigent ja üks vabariigi viljakamaid vaskpillipedagooge Aigar Kostabi. Ansambel alustas tegevust 2016. aasta sügisel. Kõik kvinteti liikmed on alustanud oma muusikuteed Nõmme Muusikakoolis, osa mängijaid jätkab Tallinna Muusikakeskkoolis. Nii mängijaid kui juhendajat seob armastus vaskpillimuusika vastu ja rõõm koosmusitseerimisest. Huvi koosmängu vastu on sedavõrd suur, et vabatahtlikult ja heatujuliselt kogunetakse iga pühapäeva õhtul proovidesse, mis kohati venivad üsna hiliste tundideni. Kontserdil esitas kvintett mitmekülgse ja nõudliku kava. Kõlasid teosed barokist nö tänavamuusikani.

 

Reede, 31.märts:

Keila Lehes: Esilehel uurib toimetus, kas kevad paneb inimesed liikuma? Uudistes saame teada, mida kavatseb Paldiski linn laenatava 1,1 miljoni euroga teha. Uudistes veel Keila parimatest laululastest, mälestusraamatust "Meie lood 2", lipuväljaku rahastusest, võimalikust uuest ülesõidust, prantsuse pianisti kontserdist, jalgpallist, teatrist raamatukogus, "Harala elulugudest", Duubeldamisest, seeniorvõrkpalluritest ja noormuusikutest. Tegija on Alar Eller.

Keila Linnavalitsuse istung 31.märtsil 2017

Võttes arvesse Keila Kooli direktori taotlust  kinnitas Keila Linnavalitsus Keila Kooli struktuuri muudatused 3.aprillist 2017. Juurde loodi haldusosakonna juhataja, tehniku, 2,5 administraatori, 2 majahoidja, 4 ringijuhi ja 2 abiõpetaja  ametikohta. Lisaks suurendati olemasolevate ametikohtade arvu järgmiselt sotsiaalpedagoog 1,0 ametikohta, huvijuht 0,5 ametikohta, haridustehnoloog  1,0 ametikohta, juhiabi 0,4 ametikohta ja personalitöötaja 0,1 koha võrra.. Likvideeriti tugiisiku 4,5 ametikohta ja vähendati logopeedi ametikohti 1, 0 ametikoha võrra. Kokku on koolis aprillist 23 erineva nimetusega  ametit ja 139,8 ametikohta.

Linnavalitsus tegi otsuseid eralapsehoiuteenuse toetamise, sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta, ning kinnitas isiku võimetust minna oma isikut tõendavaid dokumente vastu võtma volitades selleks sotsiaaltöötajat. Linnavalitsus otsustas maksta sotsiaaltoetusi kokku 1 011,55 eurot.

Linnavalitsus väljastas ehitusload üksikelamu püstitamiseks  Sopsu-Tooma tn 7 ja Ülase tn 6 kinnistul.

Linnavalitsus väljastas osalise kasutusloa ehitise ümberehitamisel Keskväljak 15 kinnistul. Plutocrat International Trade, Investments & Consult OÜ (PITIC OÜ) taotles kasutusluba koolihoone keldrikorruse ja I korruse ümberehitamisel. Keldrikorrusel asuvad köök, söögisaal, riietusruumid poistele ja tüdrukutele ning huviringi ja majandusruumid. I korrusel asuvad klassiruumid. Kasutusloa taotlemisel esitas taotleja kasutuseelse ehitustehnilise auditi, eriosade põhiprojektid, ruumide valgustiheduse mõõtmise aruande, ventilatsioonisüsteemi mõõteprotokolli, elektripaigaldise korralise auditi, tuletõkkeuste paigaldamisel teostatud tööde aktid ja uste sertifikaadid. Ehitas PITIC OÜ. Ehitustehnilise ekspertiisi tegi EIN & KO OÜ. Päästeameti poolt on kooskõlastus olemas.

Linnavalitsus määras projekteerimistingimused Jõe tn 30 kinnistule ehitatava elamu elektrivõrguga liitumisühenduse ümberehitamise projekteerimiseks.

Linnavalitsus keeldus projekteerimistingimuste andmisest Keskväljak 3 // 3a kinnistule korterelamu projekti koostamiseks. Taotluses  on esitatud soovitava korterelamu põhjapindalaks  375 m2 ja kõrguseks kuni 12 m, mis eeldatavalt on 3-4 korruseline maja, mille projekteerimisel  antud asukohas nii väikesel kinnistuosal ei ole võimalik tagada, et korterelamu elukeskkond vastaks tervist soodustava elukeskkonna tingimustele. Käesoleva aasta 10.veebruaril väljastas linnavalitsus samalae kohale  projekteerimistingimused majutusasutuse projekteerimiseks.

Linnavalitsus saatis kooskõlastusringile projekteerimistingimused Jõe 30a  asuvale 1073 m2 suurusele hoonestamata elamumaa kinnistule üksikelamu projekti koostamiseks.

 

Keila Linnavalitsus otsustas haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise korraldada pühapäeval, 23. aprillil 2017 kell 9.00 kuni 17.00 ja esmaspäeval, 24. aprillil 2017 kell 12.00 kuni 20.00. Küsitluspunktid asuvad Keila Kultuurikeskuses ja Keila Tervisekeskuses. Elektrooniliselt saab küsitlusele vastata pühapäeval, 23. aprillil 2017 kell 00.00 kuni 20.00 veebilehe www.volis.ee kaudu.

Elanike arvamuse väljaselgitamiseks on küsitluslehele kantud järgmine küsimus „Kas toetate Keila linna ühendamist Paldiski linna, Vasalemma valla, Keila valla ja Padise vallaga üheks haldusüksuseks?" vastusevariantidega „jah" ja „ei".

Küsitluses saab osaleda vaid isiklikult. Elektroonilises küsitluses osalemiseks on vaja ennast identifitseerida ID-kaardi või Mobiil-IDga. Juhul, kui küsitluses osaleja on hääletanud nii elektroonilisel viisil kui ka sedeliga  siis loetakse kehtivaks sedeliga antud hääl ning elektrooniline  hääl tühistatakse. Küsitluse tulemused kinnitab volikogu otsusega. Küsitluse tulemust võtab arvesse Keila Linnavolikogu, kui moodustab 15.maiks vastust Vabariigi Valitsuse eelnõule Paldiski linna ning Keila, Vasalemma ja Padise valla liitmisest Keila linnaga.

Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja korraga saab tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/121032017016

Küsitluspunktide piirid on järgmised:

Küsitluspunkti nr 1 asukohaga Keila Kultuurikeskus, Keskväljak 12, Keila linn, piiridesse kuuluvad Aia tn, Aiandi tn, Aukamäe tn, Eha tn, Haapsalu mnt 1-25 (paaritud numbrid) ja 2-12 (paarisnumbrid), Heina tn, Hommiku tn, Jõe tn, Kaare tn, Kadaka tn, Kalda põik, Kalda tn, Kase tn, Kastani tn, Keskväljak, Koidu tn, Lepa tn, Linnamäe tn, Linnuse tn, Luha tn, Niidu tn, Ohtu tee, Oja tn, Pae tn, Pihlaka tn, Posti tn, Põhja tn, Pärna tn, Pärna põik, Raba tn, Raudtee tn, Ringtee, Roheline tn, Saare tn, Sireli tn, Tallinna mnt, Teaduse tn, Teaduse põik, Tehase tn,     Tiiru tn, Toominga tn, Tuula tee, Tähe tn, Tööstuse tn, Vahtra tn, Veski tn, Uus tn, Uus-Paldiski tee, Ülesõidu tn ja Ülejõe tee.

Küsitluspunkti nr 2 asukohaga Keila Tervisekeskus, Paldiski mnt 17, Keila linn, piiridesse kuuluvad Aasa tn,  Allika tn, Barsbütteli tn, Ehitajate tee, Geoloogide tn, Haapsalu mnt 27-59 (paaritud numbrid) ja 14-64 (paarisnumbrid), Jaama tn, Kanarbiku tn, Kannikese tn, Kooli tn, Kruusa tn, Kruusa põik, Kullerkupu tn, Kuuse tn, Loode tn, Lõuna tn, Metsa tn, Mudaaugu tn, Männiku tn, Niine tn, Nooruse tn, Nurmenuku tn, Nurmenuku põik, Oksa tn, Paldiski mnt, Pargi tn, Piibelehe tn, Piiri tn, Põllu tn, Rõõmu tn, Sinilille tn, Sopsu-Tooma tn, Spordi tn, Tamme tn, Tamme põik, Tammesaare tn, Tammiku tee, Tervise tn, Tervise põik, Uus-Paldiski mnt, Vaikne tn, Vasara tn, Ülase tn.

Keila elanike, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistrisse kantud linna täpsusega, arvamuse väljaselgitamine toimub küsitluspunktis nr 1.

Keila Koolis on traditsiooniline „Vabalava".

Muusikakoolis oli Sille Laulustuudio ja Lapsikuoro Mansikkalaised Soomest Sõpruskontsert.

 

Laupäev, 1.aprill:

Harju Maakonnaraamatukogu Ettelugemishommikul loetakse Ellen Niidu raamatut "Onu Ööbik Öösorri tänavast".

Harju Maakonnaraamatukogus avatakse Priit Koppeli karikatuuride näitus „Tugitoolisport".

Alates 1.aprillist võetakse taas vastu aiajäätmeid Ohtlike Jäätmete vastuvõtupunktis Tehase tn. 5, Keila Aiajäätmeid võetakse vastu teisipäeviti 12.00- 19-00, neljapäeviti 12:00'-19:00' ja laupäeviti 10:00'-14:00'. Aiajäätmed ei tohi sisaldada mittelagunevaid jäätmeid. Elanik tühjendab kottides toodavad jäätmed konteineritesse. Tasuta võetakse vastu kuni 1m³ aiajäätmeid elaniku kohta. Kändude ja puutüvede vastuvõtu eest tuleb tasuda 20 €/m³. Vastuvõtupunkti infotelefon 5019685 Makrokapital OÜ. Aiajäätmeid võetakse vastu 31.maini 2017.a.

Muusikakoolis esineb vokaalansambel Minsk.

 

Pühapäev, 2.aprill:

Keila jalgpallistaadionil kohtuvad Keila JK vs JK Vändra Vaprus. Esiliiga B on mängupausilt tagasi. Pühapäeval tulevad meile külla "karud" Vändrast. Tegemist on eriüritusega, kuna staadionile tuuakse SAUN! Kohale tulnud pealtvaatajatel avaneb ainulaadne võimalus vaadata tulist jalgpallilahingut otse kuumalt saunalavalt ja seda täiesti tasuta! Jahutust saab sauna kõrval olevast veetünnist ning kosutavat karastusjooki pakutakse tribüüni kõrval olevas müügipunktis. Poolajal loositakse kaasa elajate vahel välja GUSTO restorani kinkekaart!

Käsitöösalongis Vaarikas Vahukoorega on susside viltimise töötuba.