« Tagasi

9.nädal

Esmaspäev, 27.veebruar:

Harju Elekter avaldas kontserni majandustulemused, 1-12/2016.  Harju Elekter kontserni 2016. aasta oli sarnane eelmise majandusaastaga. Tänu uutele lepingutele ja sisemistele ümberkorraldustele kasvas IV kvartalis müügitulu 9,2% ning ärikasum mitmekordistus, mis loob eelduse edukaks 2017. aastaks. 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 61,2 (2015: 60,7) miljonit eurot ning ärikasum 3,2 (2015: 3,3) miljonit eurot. 2016. aasta 12 kuu konsolideeritud puhaskasum oli 3,22 (2015: 3,18) miljonit eurot. Konsolideeritud müügitulu aruandekvartalis oli 16,4 (2015 IV kv: 15,0) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 9,2% ehk 1,4 miljonit eurot. Elektriseadmete müük kasvas IV kvartalis 1,2 miljoni euro võrra 14,2 miljoni euroni, mis oligi müügitulu kasvu peamiseks põhjuseks.Loe kogu aruannet siit.

Täna algasid reaalsed ehitustööd Keki tn 1 kinnistul, kuhu rajatakse kaks ärihoonet. Üks Paldiski mnt äärde rajatavast hoonest on suunatud peamiselt kaubandusega tegelevatele ettevõtetele ning teises hoones lao-ja tootmispinnad. Saadaval on üüripinnad alates 238 ruutmeetrit ning hoonete pindala kokku on ca 3500 ruutmeetrit, investeeritakse 2,5 miljonit eurot. Hooned valmivad käesoleva aasta septembriks. Arendaja on kinnistu omanik Harju KEK.

Tervisekeskuses oli doonoripäev.

 

Teisipäev, 28.veebruar:

Vastlapäev. Suures sulas õiget liugu teha ei saanud, kuid vähemalt lasteaedades tähistati vastlapäeva ikka. Vaata pilte Vikerkaare lasteaiast siit ja siit.

Hommikul linnavalitsuses toimunud koosolekul andis MTÜ Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari sotsiaalnõunik Piia Petersonile ja kultuurinõunik Jaanus Väljamäele üle konkursi "Hea ametnik 2016" võitja tunnustuse ning tänas neid hoolivuse ja abivalmiduse eest.

Tänane Keila Linnavolikogu istung on esimene Merle Liivandile, kes on volikogu liikme staatusest loobunud Gaily Piip´i asendusliige.

Linnavolikogu saatis II lugemisele Keila linna 2017.aasta I lisaeelarve  eelnõu, mille kogumaht on  5 952 671, millega kantakse linna eelarvest läbi peamiselt sihtotstarbelised laekumised.

Keila Linnavolikogu andis Keila linnapeale Enno Felsile volituse Keila linna kui iseseisva kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste kaitsmise eesmärgil välja selgitama 15. veebruaril 2017 Keila linnale põhjendamatult esitatud Vabariigi Valitsuse ettepanekuga seotud olulised asjaolud, tellima selleks muuhulgas vajalikke konsultatsioone, uurimusi, analüüse ning allkirjastama vastavad dokumendid.

Keila linn sai kavatsusest 4 pikaajaliselt ühinemisläbirääkimisi pidanud omavalitsusüksust Keila linnaga liita teada alles pärast 9. veebruaril 2017 toimunud Vabariigi Valitsuse istungit, kus Vabariigi Valitsus võttis vastu protokolli kantava otsuse nr 12, milles mh tegi Rahandusministeeriumile ülesandeks esitada ettepanek Paldiski linna, Keila valla Vasalemma valla ja Padise valla ühendamiseks piirkonna keskuse Keila linnaga. 9. veebruarini 2017 teadis Keila linn, et jääb omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile vastava omavalitsusüksusena, kellega ei ole hädavajadust liita miinimumsuuruse kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusüksuseid, iseseisvaks omavalitsusüksuseks ka edaspidi.  Ka Põhja-Eesti piirkondliku komisjon, kuhu kuulusid mitmed Rahandusministeeriumi ametnikud, 10. jaanuaril 2017 olid esitatud Vabariigi Valitsusele ettepaneku, mis Keila linna ei puudutanud. 31. mail 2016 võttis Keila Linnavolikogu vastu otsuse nr 21 „Keeldumine Keila valla algatatud ühinemisläbirääkimistel osalemisest", kus ei pidanud põhjendatuks Keila valla ettepanekus nimetatud omavalitsusüksustega liitumist. Keila linn, elanike arvuga pisut alla 10 000, on edukalt funktsioneeriv omavalitsusüksus, mis vastab omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile, mis on 5000 elanikku. Ettepaneku tegija Keila vald ning Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise vald pidasid ühinemisläbirääkimisi peaaegu 2016. aasta lõpuni, kui enamik osalenud omavalitsuste volikogud tegid liitumisele negatiivse otsuse. Oluline aspekt on see, et Keila linnaga piirneva omavalitsusüksuse suuruse miinimumkriteeriumile mittevastava Keila valla elanike arv on vaid pisut alla 5000 ning koos Paldiski linna (elanike arv ligi 4000), Padise valla (elanike arv alla 2000) ja Vasalemma vallaga (elanike arv üle 2500) oli liitumiskokkulepe üle 13000 elanikuga valla moodustamiseks 2016. aastal juba kõigi osalevate omavalitsusüksuste huve arvesse võttes valmis töötatud.

Keila Linnavolikogu muutis oma 26. jaanuari 2016 määrust nr 2 „Müügipileti väljastamise korra  ja müügipileti hinna kehtestamine". Volikogu muudetakse müügipileti hinda ja lisas müügipileti hinnale täiendav tasu elektri kasutamise eest Keila linnas kaubanduse korraldaja poolt avalikel üritusel kaubanduse korraldamisel. Avalikul üritusel kauplemise müügipileti uus hind toidukauba ja muu kauba müümisel, s.o. müügikoha ühe mooduli (laiusega 1 meeter ja sügavusega 3 meetrit, arvestus täismeetrites) hind toidukauba ja tööstuskauba müügi korral on 14 eurot.  Lisaks kehtestati müügipileti hinnale lisatav tasu elektri kasutamise eest  10 eurot ühe müügikoha kohta. Muudatusettepanekuteks esitas soovi Keila Päeva korraldav Keila Kultuurikeskus, kelle senine praktika on näidanud, et ettevõtjate huvi kaubelda Keila Päeval on suur ning müügipileti hind soovitakse viia enam kooskõlla reaalse nõudlusega. Lisaks on majanduslikult põhjendatud lisada määrusesse Lisaks on majanduslikult põhjendatud lisada määrusesse tasu elektri kasutamise eest.

Linnavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Jõe tn 62b maaüksus, mille teenindusmaa suurus on 4493 m² ja sihtotstarve: elamumaa. Jõe tn 62b maale on rajatud aegade jooksul mitmeid kuure ja abihooneid, mida kasutavad Jõe tn 62a ja Jõe tn 66a elanikud. Pärast munitsipaliseerimist saab Keila linn osaliselt Jõe tn 62b  maaüksusele  rajada kergliiklustee ja vastavalt kokkuleppele Eesti Raudteega jalakäijate ülekäigu.

Keila Linnavolikogu valis kultuurikomisjoni aseesimeheks  Merle Liivandi

Linnavolikogu kinnitas ka kultuurikomisjoni koosseisus esimees Erki Fels, aseesimees Merle Liivand ning liikmed: Merle Liivand, Heli Iljašenko, Ivar Krustok, Ilona Laido, Mairoos Kala, Katrin Sassi, Kadri Tomera ja Marge Tänava.

Eluaseme komisoni korraldas oma istungi väljasõiduistungina Sotsiaalkeskuse majutusüksuses.

Linnapea Enno Fels ja linnasekretär Maris Mäger osalesid Rahandusministeeriumis haldusreformi raames sundliitmisest kõneleval koosolekul.

 

Kolmapäev, 1.märts:

Keila linna ametlik elanike arv oli 1.märtsi seisuga 9829 ehk 11 võrra vähem, kui 1.veebruaril ja 33 võrra vähem, kui aastavahetusel. Elanike registri andmed Keila linna kohta: Keilasse saabus veebruaris elama 25 inimest, lahkus 44. Sündis 18 last, suri 9 inimest.

Õpetaja Marek Roots pani Mihkli kiriku kooriruumi seinale puidust vappepitaafi, mille ta oli leidnud suvel kiriku pööningult ja mis oli konserveeritud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimisosakonnas. Vapi omanik ei ole kahjuks teada. Vaata pilte.

1. märtsil Keila Muusikakoolis toimunud konkursi „Parim noor instrumentalist 2017" Loode-Eesti regiooni klaveriõpilaste eelvoorus saavutasid Keila Muusikakooli õpilased järgmised tulemused: I vanuserühm Emanuel Teppo (õp. Eva Teppo) I koht. II vanuserühm Hanna-Liis Aunver (õp. Eva Teppo) I koht, Anett Arvisto (õp. Eva Teppo) II koht, Iris Maurer (õp. Diana Gromova) diplom, Vivien Varsanovitś (õp. Diana Gromova) diplom. III vanuserühm Helina Kukk (õp. Diana Gromova) II koht. Kiitus osalemise eest: I vanuserühm Sofie Hramova (õp. Diana Gromova),II vanuserühm Laura Liivak (õp. Pille Parm), Marta Vahermägi (õp. Pille Parm), III vanuserühm Helis Laasma (õp. Pille Parm), Mirell Pajumets (õp. Pille Parm), Grete Sakteos (õp. Diana Gromova), Karmen Marii Võsu (õp. Marju Mägi).

Vikerkaare lasteaia Sipsiku maja tähistas sünnipäeva. Vaata pilte.

Saabus teade, et täna algas endise riidevabriku alale planeeritud ridaelamubokside müük. Nüüd on selle piirkonna nimi Jõekalda. http://www.joekalda.ee

Tänasest on Keila linnavalitsuse infospetsialist Eve Maibak. Siiani töötas Eve sarnasel ametikohal Eesti Energias.

Hiirekese Perekeskuses oli Ülle Lemberi loeng „Beebist väikelapseks – toitmine ja rinnast võõrutamine".

Maavanem Ülle Rajasalu edastas Keila linnavalitsusele Jõesaare detailplaneeringu järelevalve aruande, millega andis maavanem oma heakskiidu Keila Jõesaare detailplaneeringu osalisele kehtestamisele detailplaneeringu põhijoonisel  näidatud kruntide pos 1, 1a ja 1b, pos 2, pos 3, pos 9 ja pos 10 osas ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.

 

Neljapäev, 2.märts:

KredEx Krediidikindlustus andis täna üle traditsioonilise eksporditeo auhinna, mis omistati möödunud aastal välispartneritega silmapaistvaid lepinguid sõlminud ja eksporti kasvatanud AS-ile Harju Elekter. Vaata pilte.

Suhtlusvõrgustiku Facebook Keila linna lehekülje jälgijate arv ületanud 6000.

Harju Maakonnaraamatukogus avati näitus "Järjehoidja - minu sõber". Keila Lasteaed Vikerkaare poolt korraldatud üle-eestiline näitus on LASTETOAS vaatamiseks 30. märtsini.

Stokker korraldas oma klientidele KeVa endisesse autode remonditöökotta rajatu Keila uue kaupluse piduliku avamise . Vaata pilte.

Kaire Tali avas Kultuurikeskuses oma tekstiilinäituse "Retriit". Vaata pilte.

 

Reede, 3.märts:

Keila Lehes: sel laupäeval tähistavad 25.sünnipäeva  Keila Kiwanise ja 15.sünnpäeva heategevusklubi Kinake - nemad tähistavad laupäeval oma 15.sünnipäeva. Kiwanisele on pühendatud homse Keila lehe viies külg.

Esilehel ülevaade Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktusest. Uudistes ekspordiauhinnast Harju Elektrile, kiriku pööningul leitud vanast vapist ja jalgpallurite liigahooajast. Jätkuvalt päevakorras oleva haldusreformi kohta avaldavad arvamust Erik Tohvri, Maret Lepiksaar ja Jaan Murdla. Tegija on Janek Laev.

Keila Linnavalitsuse istung 3.märtsil 2017.

Linnavalitsus otsustas maksta sotsiaaltoetusi summas  499,32 eurot.

Linnavalitsus otsustas rahastada alates 1. märtsist 2017 OÜ Ridiradiralla teenusel viibiva Keila linna lapse  lapsehoiuteenust vastavalt esitatud arvetele

Linnavalitsus otsustas maksta 20-le taotlejale baasitoetust. Et Keila lastele oleks vaba-aja tegevuseks kasutatav ruum tasuta, tasub linn tegutsemiskohtade eest. Toetust said   Kergejõustikuklubi TIP, Keila Võrkpallikool, Johannes Kotkase Spordiklubi (maadlus), MTÜ Keila JK (jalgpall), Keila Taipoksi Klubi, Spordiklubi Keila Swimclub (ujumine), MTÜ Harju Jalgpallikool, Võimlemisklubi Sistrum, Spordiklubi Ookami (judo), MTÜ Keila Korvpallikool, MTÜ Keila Ujumisklubi Delfiin, MTÜ Akropesa (akrobaatika), MTÜ Urban Style (tänavatants), Võimlemisklubi Graatsia (iluvõimlemine), MTÜ Loomekoda (kunst, käsitöö), FIE Sirje Rannamets - kunstiring Sirlett, OÜ Minilabor, Diva Tantsustuudio MTÜ, Tantsuklubi VIVA (võistlustants) ja MTÜ DanceAct Tantsustuudio. .

Linnavalitsus eraldas 38 000 eurot meisterlikkuse toetust. Vastavalt saavutatud tulemustele makstakse 2017.a. meisterlikkuse toetust: KergejõustikuklubileTIPP  5000, Keila Võrkpallikoolile3300, Johannes Kotkase Spordiklubile 2900, MTÜ-le Keila JK (jalgpall)             6200, Keila Taipoksi Klubile 1500, Spordiklubile Keila Swimclub (ujumine) 4050, Spordiklubile Ookami (judo) 2550, Võimlemisklubile Graatsia (iluvõimlemine) 900, MTÜ-le Keila Korvpallikool 9200, Niitvälja Ratsakool OÜ-le 700, Tallinna Spordiseltsile Kalev (Gerli Israel) 700, MTÜ-le GAP Spordiklubi 400 ja Crause Tantsukool MTÜ-le 600 eurot.  Meisterlikkuse toetust taotles 14 organisatsiooni. Ühe klubi taotlust komisjon ei rahuldanud, sest ühe klubi esitatud võistlused ei vastanud klubidega kokkulepitud nõuetele.

Linnavalitsus jagas 15 000 eurot kultuuritegevustoetust. Esitati 22 taotlust, millest rahuldati 18.   Toetuse saajad: Pille Metsson  420 eurot Rahvusvahelise orelifestivali osalustasuks, Kirsikoda OÜ 500 eurot  vabaõhukontserdiks Keila kesklinnas, Tõnu Talve 390eurot 35. InSEA World Kongressi osalemistasuks (Talve teeb kaks ettekannet), Haridus- ja Kultuuriseltsile Läte 490 Keila Tantsutoa (7 tantsuõhtut Lätte koolis) korraldamiseks. MTÜ Vaarikas Vahukoorega 800 eurot kahe laste suvise käsitööringringile, MTÜ Kultuuriguru 2 800 eurot EV100 projekti „Keila terviseks" ühisturunduseks, MTÜ Kultuuriguru 500 eurot Tammiku Mängumaa helid nimelise kontserdi korraldamiseks, MTÜ-ele Keila Kooli Õpilasesindus 300 eurot Keila Kooli Moeshow ja 400 eurot Keila Kooli Rockipeo korraldamiseks, MTÜ Keila Pensionäride Ühendusele 500 eurot  pensionäride kultuuriürituste korraldamiseks, FIE Sirje Rannametsale  1 100 eurot Keila Kunstisuvi 2017 ( 3 suveringi ja näitused) korraldamiseks, MTÜ Keila Sõpruslinnade seltsile 1 600 eurot kultuurivahetuseks sõpruslinnadega  Barsbüttel ja Huittinen, MTÜ-le Spordisemu 1 200 eurot Keila Seeriajooks 2017 (8 võistlust) korraldamiseks, Keila Swimclubile 1 000 eurot Euronics Keila Junior Cup III ja Keila Cup XVI korralduseks, MTÜ-le Keila piirkonna väärikate ülikool 600 elukestva õppe korralduseks Keila eakatele Lääne-Harjumaa Invaühingule 600 eurot kultuuriürituste korraldamiseks ning MTÜ-le Keila Mets 800 eurot Keila discgolfi nädalavõistluseks ( 40 võistlust, ca 2100 osalejat) ja 1 000 Eesti meistrivõistlusteks discgolfis.

Neli taotlust jäi rahuldamata. Nõnda ei eraldatud rahaHaridus- ja Kultuuriseltsile Läte ansambli Veetallajad kontserdireisiks Kaunase festivalile, võitlusspordi Arenduse MTÜ-le FIGHTLAND korraldamiseks ja kaks Keila Swimclubi taotlust noore tippujuja ettevalmistuse toetuseks.

Linnavalitsus väljastas ehitusloa ehitise  lammutamiseks Haapsalu mnt 25 asuval kinnistul. OÜ Pilveprojekt kinnistu omaniku esindajana   taotles ehitusluba endise muusikakooli  kinnistul asuva  amortiseerunud abihoone  lammutamiseks. Hoone ei ole kasutusel, selle konstruktsioonid ja viimistlus on amortiseerunud. Lammutusprojekti koostas OÜ Pilveprojekt. Projektis on kirjeldatud  lammutustööde järjekorda, lammutusel kasutatavat tehnoloogiat, eriliigiliste jäätmete orienteeruvat mahtu ja ladustamist ning käitlemist. Enne ehituskonstruktsioonide lammutamist tuleb lahti ühendada  hoonetevaheline õhuliin, vee- ja kanalisatsiooniühendused. Lammutatavat hoonet teenindavad tehnovõrgud likvideeritakse. Lammutustööde lõpetamisel tuleb lammutustööde  teostajal esitada jäätmeõiend.

Linnavalitsus muutis oma 30. mai 2014 määrust „Riigihangete läbiviimise kord". Linnavalitsuse määruse muutmisega lihtsustati  lihthangete läbiviimise korda ning tõsteti alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamisele kohaldatavat piirmäära 3000 eurolt asjade ja teenuste hangete puhul 9000 eurole ning ehitustööde hangete puhul 6000 eurolt 15000 eurole (kõik summad on ilma käibemaksuta).

Linnavalitsus kvalifitseeris ja tunnistas vastavaks riigihankele "Keila raudteepeatuse ühendamine erinevate liikumisviisidega projekteerimine ja ehitamine II etapp" esitatud pakkumised. Riigihankel "Keila raudteepeatuse ühendamine erinevate liikumisviisidega projekteerimine ja ehitamine II etapp" tunnistati edukaks OÜ RTS Infraehitus pakkumus kui vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast kõige madalama hinnaga pakkumus maksumusega 376 823,95 eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

Linnavalitsus määras Sopsu-Tooma tn 8 kinnistu ( pindala 1356 m², sihtotstarve elamumaa 100%) ja Sopsu-Tooma tn 10 kinnistu (pindala 1523 m², sihtotstarve elamumaa 100%), katastriüksuste piiride muutmisel sihtotstarbed ja koha-aadressid alljärgnevalt. Sopsu-Tooma tn 8 maaüksus, asukoht Harju maakond Keila linn, pindala 1359 m2, elamumaa (001; E) 100 % ja Sopsu-Tooma tn 10 maaüksus, asukoht Harju maakond Keila linn, pindala 1525 m2 sihtotstarve elamumaa (001; E) 100 %.

Linnavalitsus määras Piiri tn 16 kinnistu uueks lähiaadressiks Põhjakaare tn 3. Piiri tn 16 maaüksusel puudub juurdepääs Piiri tänavalt. Maaüksusele juurdepääs toimub Põhjakaare tänavalt. Kinnistu on praegu hoonestamata.

Linnavalitsus määras projekteerimistingimused Keskväljak 3 // 3a asuvale 2261 m2 suurusele ärimaa kinnistule (kaasomanikud on Mave Kinnisvara OÜ, Osaühing Keila Gnoom ja MG Investeeringud OÜ) olemasolevate hoonete kõrvale majutushoone projekti koostamiseks. Kinnistu omanike vahel on sõlmitud omavaheline notariaalne kasutuskord, mis annab õiguse Mave Kinnisvara OÜ tegutseda nimetatud kinnistu Rohelise tänava poolsel ca 746 m2 suurusel maa-alal. Ehitisregistri andmetel asub Keskväljak 3 // 3a kinnistul kaks 2-korruselist ärihoonet ehitusaluse pinnaga 287 m2 ja 674 m2, mis on 1935. aastast kasutuses. Rohelise tänava pool asuvad lagunenud aiamüürid ja abihoone varemed ei ole kantud Ehitisregistrisse ja nende seadustamine ei ole võimalik ning need tuleb lammutada. Keskväljak 3 // 3a kinnistu asub Keila kesklinna miljööväärtuslikul alal, mille kohta on koostatud 1997. aasta detsembris kunstiajaloolase Silvi Lindmaa Pihlaku poolt ,,Keila keskosa arhitektuursed väärtushinnangud, arhitektuuriajaloolised eritingimused raudteejaama ümbrusele". Selles töös on Keskväljaku äärsed miljööväärtuslikud hooned ettenähtud säilitada. Keskväljak 3 // 3a kinnistule ulatub osaliselt (ainult Keskväljaku äärsetele hoonetele) Keila kiriku kaitsevöönd, mis hõlmab olemasolevad hooned, kuid ei ulatu Rohelise tänava äärde kavandatava majutushoone maa-alale. Korralduse eelnõu eesmärk on projekteerimistingimuste määramine Keilas Keskväljak 3 // 3a kinnistule  olemasolevate hoonete kõrvale majutushoone projekti  koostamiseks.

Linnavalitsus määras projekteerimistingimused Jõe tn 18 asuvale  777 m2 suurusele elamumaa kinnistule olemasoleva amortiseerunud üksikelamu lammutamiseks ja uuele üksikelamule ehitusprojekti koostamiseks. Jõe 18 kinnistu on hoonestatud, seal asub 1951. aastast 1 korruseline elamu ehitusaluse pinnaga 75 m2 ja 1 korruseline majandushoone ehitusaluse pinnaga 56 m2  ning rajatisena puurkaev. Korralduse eelnõu eesmärk on projekteerimistingimuste määramine Keilas Jõe tn 18 kinnistule olemasoleva üksikelamu likvideerimiseks ja uue üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks.

Linnavalitsus saatis volikogule kooskõlastamise  ,,Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu", mis on koostatud OÜ Head, OÜ Sfäär Planeeringud ning Harku Vallavalitsuse poolt 2017. aastal (töö nr 2014-026) Harku valla üldplaneeringu täiendamiseks ja täpsustamiseks.

Keila Muusikakoolis on Kammermuusikaõhtu - esineb klaverikvartett InterEST koosseisus Maarja Helen Oserov (viiul), Merike Heidelberg (vioola), Valle-Rasmus Roots (tšello), Auli Lonks (klaver). Kavas: Schumann, Tubin, Tüür.

Harju Maakonnaraamatukogus MINU KOGU sarjas uus näitus - Sirje Kriisa "Kotid ja muu". Nahakunstnik Sirje Kriisa näitus hõlmab nii tööstuslikult kui ka käsitööna valminud väikseid kotte ja nende juurde sobivaid aksessuaare. Näitust saab raamatukogus vaadata 27. aprillini.

 

Laupäev, 4.märts:

Ühise Charteriga Keila Kultuurikeskuses tähistab Keila heategevusklubi Kiwanis oma 25. ja Kinake 15.sünnipäeva. Sünnipäeva puhul ilmub raamat, mille koostaja on Marika Seppius.

Harju Maakonnaraamatukogus on Ettelugemishommik. Loeme jutte Helle Laasi raamatust "Ämbliku pesupäev".

Reedel ja laupäeval peetakse Viljandis 19. üleriigilist õpetajate teatrifestivali, millel osaleb 18 truppi kogu Eestist. Viljandimaalt on esindatud Viljandi gümnaasium, Jakobsoni ja Kesklinna kool ning Suure-Jaani gümnaasium. Kaugemalt tulijatest teevad festivalil debüüdi Konguta kool, Harkujärve põhikool ning Kolga ja Keila kool.

Sirleti laste ja noorte näituse MINA KA avamine kell 12.00 Harju Maakonnaraamatukogus.

 

Pühapäev, 5.märts:

Alga Keila JK esimene hooaeg esiliigas. Esimene koduväljaku vastane on Tartu JK Tammeka U-21. Keila JK esindusmeeskonnas on toimunud koguni 11 muudatust võrreldes 2016 sügisega. Vanade olijatest on meeskonnas:  Mart-Mattis Niinepuu, Ergo Veeremaa, Priit Danelson, Tiit Tikenberg, Egon Mõek, Alor Lass, Steven Linkov, Marko Mõek, Erkki Kuriks, Jako Metsson, Kaspar Kaldoja, Tauri Tamkivi, Henry Rohtla, Alex-Sander Puhm, Odeh Emmanuel , Kasper Karl Epner ja Reiss Meelis. Meeskonnaga on taas liitunud vanad tuttavad ning verinoored Keila tegijad Jüri Müürsepp, Martin Uusla, Joel Metsson, Ralf Friedemann ja Robert Indrek Pangsepp. Lisaks on meeskonnaga liitunud vägagi arvestatavad tegijad:Mait Nõmme - mänginud Paide LM, Tallinna Kalev, Viimsi JK; Meelis Peitre - mänginud Paide LM, Tallinna FC Flora; Christian Kõrtsmik - mänginud Nõmme Kalju, Paide LM, Tallinna Kalev; Gregor Aru - mänginud FC Levadia; Erkki Pärna - mänginud Viljandi JK Tulevik, Viimsi JK ning Oliver Suur - mänginud Nõmme JK Kalju, Tõrva JK.  Ei maksa unustada, et esindusmeeskonna eest saavad hakata mängima ka Keila JK II tegijad nagu: Kermo Kiiler, Ott Aunver, Erik Ehrbach, Artur Anton, Tanel Trisberg, Martin Petoffer jne.